charachara

leidsin miskit huvitavat :). mõnus hääl ja nunnu naine. :D
mis siis, et ma aru ei saa, millest ta laulab.
assoo. see on ka armas

kurioosum

ma siin ükspäev leidsin miski sellise arvustuse:
Japanese Entertainment seems to have long since discarded the principle of their talents being just plain pretty. When looking at this variety show, we’re given the pleasant impression that Johnny’s Jimusho provides actual talent to go with their sparkly men. KAT-TUN, right now one of the most popular and record-breaking j-pop groups in Japan, have taken it upon themselves to host a show that packs laughs at every corner and even some bizarre moments that you can’t help but laugh at all the same. Highlights include popular guests you’re likely to see in your favourite dramas or j-bands, skits alongside some pretty ingenious comedy, travels to different regions of Japan that you might have been curious about, music that’s surprisingly catchy, and a group of six guys on a journey to make j-entertainment known for more than just its pretty faces.

Each of these six has something to bring to the table in terms of this show’s popularity. It might be Kamenashi Kazuya’s concentrated, but playful improvisation, Akanishi’s straight-faced, witty statements contrasted with his perpetually ‘baka-like’ state, Taguchi’s acrobatics and juggling shadowed by his hysterically lame sense of humour, Koki’s awesome one-liners mixed with his short-lived patience for Taguchi, Ueda’s quiet, calm demeanor shadowed by his abrupt and sometimes off-putting random sense of humour, and Nakamaru’s slip-ups, sharp comebacks, and wicked beat-boxing.

Quite honestly, you don’t have to be a fan of j-pop or these guys in general in order to start watching, but I probably can’t promise that you won’t like them by the time the first episode is over. From episode one dating back from 2007 to the current episodes being released weekly, Cartoon KAT-TUN might just be that anti-drug you’ve been looking for.

Having said that, side-effects do include such things as minor-hypertension and insomnia. Do try to get some sleep in between these episodes..
/dramacrazy.com/

lõpulausetes on point. ma olen juba ammu tahtnud miskit sellist kirja panna. aga näedsa. keegi jõudis ette.

mõni ehk ei mõista, miks ja milleks. aga ma ei väidagi, et ma normaalne olen. vähemalt on mu õde ka natuke ebanormaalne.
ausalt-öeldes on Cartoon KAT-TUN selline nummi. nad pidevalt söövad midagi, teevad kõikvõimalike sportlikke harjutusi ja naeravad toredasti. et endal hakkab ka hea ja söögiisu tuleb ka.

kultuurist

ma olen väga rahul, et ma Miaga teatrisse otsustasin minna ja enne seda ei lugenud, mis tükiga täpselt tegemist on.
No 99 Margarita ja Meister

no oli hea. tantsud olid head. näitlejad ilusad ja energilised :P tõlgendus oli hea. kõik oli hea. välja arvatud see, et esimese vaatuse lõpus uni peale tikkus. aga selles olin süüdi ainult mina. uni tuli kuskilt seletamatust kohast..
aga mulle nii meeldis see, kuidas ühte karakterit mängis mitu näitlejat korraga. ja üleüldse. seda peaks teist korda ka vist minema vaatama, et korralikult süveneda saaks.

soovitan minna vaatama :)

perfektsest sõidust.

soundtrack: Kings of Leon Only By The Night

aeg: 14:00 - 17:00

marsruut: Tartu - Tallinn

Teisipäeval ma sõitsin Mariaga teatrit vaatama. aeg sattus perfektne. umbes peaaegu kohe hakkas päike juba loojuma ja paistis mõnusa nurga alt lume alla kattunud metsadele ja põldudele. mõnus southern rock oli just see õige asi, mida sellisel ajal kuulata. aeg-ajalt saab loetud ka paar lehekülge Haruki Murakami Kafka on the Shore, mis igal lehel paneb millegi üle järele mõtlema. see on üks hää raamat :)

mõnikord ma ei salli üldse bussiga sõite, aga sellised mulle meeldivad väga. nii võiks päris kaua sõita. tekib tunne, et elu on ilus.

need on need ajad, kui esimese lumega tuleb jõulutunne ja aeg on koju sõita ja astud bussijaamast bussi peale ja ees ootab kodutee ja hinge poeb seletamatult hea tunne. ja õhus levib miski omapärane värskus ja erksus. huvitav.

Edit: ahjaa.. ja teate, see lõhn. see lõhn, mis ainult bussis sõites on.. vist mingi bensiini ja parfüümide ja suitsetajate segu. või ma ei kujuta ette mis. see millegipärast annab ka miskit  juurde sõidule. mõnikord ma ei kannata seda üldse. aga mõnikord annab see sõidule juurde. selle lõhnaga seostub mingisugune ootusärevus ja uue koha lõhn ja millegi hea kogemine. ilmselt.

armastus käib kõhu kaudu vol 3

mõtlesin siin selle peale, et kui hea on, kui sul on sellised sõbrad, et näiteks köögis süüa tehes ei jää keegi kellelegi ette ja ei ole ebamugav ja kõik asjad saavad normaalselt tehtud. tööjaotus tekib kuidagi. või miskit. ja lõbus on :P ma ei tea. seda ei saa hästi seletada. seda peab kogema. eile mul täiesti õnnestus seda kogeda. tegelikult on seda ennegi juhtunud.

ma olen kogu aeg arvanud, et peab olema lihtsalt hea istuda ja rääkida ja olla. ei pea tegema midagi. aga samas ei tohiks see olla selline olukord, kus inimesed istuvad ja on kuidagi pingutatult sotsiaalsed.

eniveis. praegu ma iga kord siiski ootan seda, kui saab sõpradega koos süüa teha ja niisama juttu puhuda. need on minu meelest kõige toredamad ja mõnusamad õhtud.

mul on kodus sama tunne, kui me õega näiteks süüa teeme.. üsna tihti osutub see koogiks. :D aga. see ei ole oluline. oluline on see, et me paneme näiteks queeni või buble CD mängijasse üürgama ja selle taustal saab lauldud ja süüa tehtud ja äge on.

nüüd ma üritan oma suitsujuustu ära süüa ja siis bussi peale liduda. varsti saab Tallinnasse ja siis Miaga teatrisse ja siis koju kuuske tooma :)

ahjaa. ja ma olen väga õnnelik oma esimese jõulukingi üle :)

yeah.

that's what I've been doing all these years. I have an acquired skill!!!!

apparently I'm a..

klikka pildile..
päris kõigega ma siiski ei nõustuks :P

müstika

alustame siis algusest. kõik algas nobuta pauaaa injectionist..

minupoolsed mitmed naerupursked selle video vaatamisel ei lähe arvesse. lugedes jaana kirja pärast seda kui ma linkisin seda talle.. ma lausa ujusin pisarates:

Sonnanoo :D:D see laul tekitas nii palju emotsioone!!

nimetan siin mis mulle meelde jäid

1. what's with the samba-jalatõsted-karglemised???
2. egiptuse käeliigutused????
3. kurvad mahavaatamised, jalad harkis istumas ja võrgunäppimised?????
4. KUIDAS nad ALATI suudvad klišee veel over the over the over the top keerata??????????:D total mystery
5. Kas nad elevad mingis teises MAAILMAS??? sellised inimesed ei eksisteeri ju ometi :D:D:D
6. mõtlesin pidevalt, et mis see on mis on sellega sarnane mida ma varem näinud olen ja nüüdmatean. EUROVISIOON
7. MIKS nad kõik on nii lauljad kui näitlejad kui modellid kui maeiteakesveel? oleks et neil on inimeste puudus?? wtf

oota ma vaatan teist korda veel siis tuleb äkki veel meelde

1. aa. kaugusesse unistavalt vaatamine ja siis see aeglaselt silmade avamine. jaa. ja siis see järsult pea pööramine juurde veel.mhm
2. aa . mis mõttes nagu.. wakibaki saki MI AMIGO?? ta iki taki.. no ei OLE nii :D
3. just mõistsin et seal pole vist sekunditki klišeevaba momenti :D niietsee nimekiri võib lõpmatuks minna
4. lillabasketil on KULDSED papud????
5. NB:  minu jaoks on see 1:00 ja sealt edasi KÕIGE haigem ja naljakam tants mida ma näind olen... krt ma ei saa mul pisarad jooksevad :D:D:D:D:D:D:D::D
6. ja siis see. helendusefekt mis neile peale pandud on. hiihöö
7. miks mulle tundub et lilla [jaana viitab ühele lauljale :D seoses ühe draamaga] kasutab huuleläiget????
8. NB ma vahepeal panen pausi et kommenteerida 
9. juba teise korraga jääb viis pähe ja tundub et see viis kokku koosneb umbes viie eurolaulu omast sest see kõik on väga tuttav. noh vähemalt mitmekesisem. haaa.. 
10. ja lõpuks. õpime ka selgeks : http://www.youtube.com/watch?v=UV9-YMm7iXQ&feature=related
11. okei. ganbare

paneks mõne punkti veel. ma olen temaga kõiges nõus :D selle tantsuõppimise video soovitan kaa ära vaadata. müstika jällegi. aga nad on kõik selle boibändiduse kuskile hoopis kolmandale levelile tõstnud. et noh. appi :D

edasi arenes mu tuubitamine sedasi (esimese poole minutiga olin naerukrampides):

kõige selle absurdsuse juures mulle isegi meeldib :D hääled sobivad väga hästi kokku. ja äge viis on. ma ei tea. kahtlane. siiski. müstika. Jaana: OOOO millised puusaNÕKSUD :D miks LILLLA :D miks SEELIK :D MIKS MIKS MIKS aaaaaaaaah. käi kanni.. ma poole peale olen lillaga alles jõudnud sest ma pidi pausi tegema ma ei näe enam midagi mul on silmad pisaraid täis ja nina jookseb. true :D 

ma kõigepealt itsitasin siis kui ise vaatasin, siis kui jaanale linki saatsin, ja siis kui jaana kommentaare lugesin.

tough guy impression. hilarious.

siia ma jõudsin välja. ja ikka ei jõua ära imestada. mis värk neil on nende naljakate karvaste sallide ja kahtlaste kraedega. aga retsept. millegipärast on nad siiski ägedad :D

ja ma pidin ammu juba magama minema. absurd.

bye-bye bicycle!

dzapaniis

selle semestri märksõna ja päikesekiir.

eem. liiga roosiline sai.

eniveis. muud asjad on igavad.

ja nagu evelinile öeldud sai. terved päevad istud siin ja istud seal ja tegelikult nagu ei saagi midagi tehtud.

ja pea on tühi nagu see riiul seal seina ääres.

me vahel ikka mõtiskleme selle üle, mis otstarvet see ese seal kannab.

aga täna olid selle klassi lillerootsud ka jõuluehteis.

halleluuja.

võtke ülikooli peahoone küllest need uued koledad kollased tuled ära, palun. need ei sobi kokku.

Liar Game

öö ja süngus on märksõnad vist.

selline mõnus raju ja selline raske. selline raske nagu on vein, millel on hea vürtsikas raske maitse või selline lugu, milles on pinget. selles on mingi hoog. ülejäänud soundtrack on ka hea. igapäevaselt ei kuulaks. aga..

mõtle kui sa oled kõige naiivsem inimene siin ilmas üldse, ja inimesed on ilusad ja head. ja sa pead valetama, nii et suu suitseb ja aru saama sellest, millal inimesed sind haneks tõmbavad. selleks et ellu jääda. ja nii edasi..

blogimäng

Marialt:
Mängureeglid on lihtsad: pane kirja kolm soovi ja saada teatepulk kolmele blogisõbrale edasi. Kui raatsid, võid pärast pühi teada anda, kas mõni soov ka täide läks.


Esimene M soov läks minu omaga suhteliselt täppi tegelikult :)



Eelkõige võiks ilmuda mingi moment of clarity, et ma saaksin ise lõpuks aru, mida ma tahan ja kuidas ma selle poole püüdlema peaksin hakkama. 

Siis ma sooviksin motivatsiooni. Ma ei tea kust seda küll saama peaks. Aga kotiga võiks olla teist. Kui nüüd loogiliselt mõelda, siis kui esimene soov täituks, siis täituks ka teine arvatavasti.

Ja siis ma sooviksin, et mul oleks aega inimeste jaoks ja inimestel oleks aega minu jaoks. Et inimesed leiaksid aega üksteise jaoks ja ei teeks mõttetuid materiaalseid hingeta kingitusi ja et tuleks lumi.Siia vist sai mitu soovi kokku aga mõte on üks :)

men in suits

ehh. et siis. mul hakkas igav täna. mulle isiklikult meeldib rohkem see ülemine. lilla ja üldiselt selline vinge. alumine on lihtsalt naljakas :D

üldiselt vist kõik teavad, mis tähendab ülikond, eksole :D mees seal sees peaks ka üldiselt normaalne välja nägema. juuksed võiks vähemalt puhtad olla :P ja ülikond võiks kenasti istuda ka ikka. see ei pea mitte liiga suur olema...

thank you, it's been emotional

tänu tänasele jutuajamisele Sga tuli mulle meelde, millest tahtsin rääkida :D

ma olen siin kusagil vist väitnud, või vähemalt mõnele päriselus rääkinud, et ma ise ka ei tea täpselt, miks ma neid  aasia draamasid vaatan, kui nad siukesed natuke tobenaljakad ja absurdikad on.
et siis ükspäev mind see põhjus tabas. lisaks sellele, et mulle jubedamalt meeldib kuulata kuidas jaapanlased räägivad, ja mulle on isegi korea keel ja see keel, mis nad taiwanis räägivad meeldima hakanud. aga mõjuvam põhjus on vist see kuidas nad sinna väga palju emotsioone, tugevaid emotsioone sisse pikivad. tugevad ja paljud emotsioonid mulle istuvad. muud sarjad tunduvad kuidagi natuke külmad nende kõrval. või ma olen lihtsalt natuke obsessed, nagu jaana ütleb ikka :)

moms are the best

ma söön praegu ahjusooja leiba. võiga. ema tehtud. nii pehme ja hea on. selline peeerfect. i'm in heaven.
varasematel juhtudel pole leib minuni sooja ja nii pehmena jõudnud :P välja arvatud siis kui ise kodus olen.
oeh. it made my day.

ma räägin liiga palju söögist viimasel ajal :D

tulevikunägemus - mina kümne aasta pärast

jälgige nüüd minu loogilist mõttekäiku magistriseminaris..
seminari teema oli ilukirjanduses esinevate tegelaste vabadus. vabadus üldiselt ja Sartre ettekujutus sellest vabadusest. Sartre üldiselt väidab, et kõik autorid kirjutavad vabadusest.

nii. siis räägib Berk meile gossipit Sartre'st. sest teised jututeemad said vist otsa.. :D eniveis. ta räägib meile, et Sartre naine oli miski äge feminist (igatahes midagi oli tal feminismist kirjutamisega pistmist), üks esimestest. ja et Sartre oli siuke laisk mees tegelt ja naine tegi kodus süüa ja pesi nõusid jne (talk about paradox) ja Sartre ise käis pubides õltsi libistamas ja filosofeerimas. nii üldiselt.

nii. järgneb minu mõttekäik, mille ma edastan M-le:
"Kuule, aga minu mees hakkab ka nõusid pesema ja süüa tegema mulle. sest mina olen ju ka laisk ja siis tulevikus ma hakkan käima pubides blogimas ja õlut joomas."

vot.

PS. raatuse tänava sony poes vaatasid diivanil kaks müüjat kümnest telekast korraga filmi ja naersid .

sõltuvustest

sex drugs and rocknroll. seda me teame juba kõik. et on sõltuvus.
uuem nähtus on TV ja filmid.
veel uuem nähtus on vist juust. igasugune - edam juust näiteks, või siis brie, või camembert, või siis sinihallitusjuust. mmm. mis on eriti hea rohelise teega ja kui pärast veel mandariine peale süüa saab sellise üsna meeleoluka tunde sisse. ma tean. olen kogenud. ja mitte ainult mina :P
veel erilisem on küüslaugu sõltuvus. ma nüüd lõpuks tunnistan seda endale. ma mitte ei söönud krõpsu sellepärast, et krõpsu süüa, vaid sellepärast, et seda head küüslaugudippi saaks süüa. mmmmm.. viimaste päevade sõltuvus on võis praetud leib küüslauguga. peale võib panna juustu ja tomatit. viib keele alla.

peaaegu iga päev võiks seda kuulata.

eriti esimest salmi..

Päeva nali

Mr Strong: hello, how r u?

Mina: hi, I'm fine (jees jees. Whatever)

Mr Strong: J good, what are you doing?

Mina: studying (nagu päriselt ka, jaapani keelt hetkel)

Mr Strong: i am aircraft engineer (aa okei. Sa tegelt tahtsid teada, et what do you do?)

Mina: yes, I remember

Mr Strong: Iam from Istanbul, Turkey (I effin know. Eksole. Sa rääkisid minuga juba sellest?? Wtf??)

Mr Strong: Were are you living?

Mina: in Estonia (giving up.. nagu.. seriously?? Aga vaatame mis siis edasi saab :D)

Mr Strong: talin? (oh dear, kui sa juba küsid siis võiks linna nime ka õigesti teada eks!!)

Mina: no. Tartu. And it's Tallinn, not talin, actually ;)

Mr Strong: ah.. are you far from talin???

Mina: quite far, yes. (very very very far. mis siis et sa ei tea, et ainult kaks ja pool tundi)

Mr Strong: ok. Talinn. Tallinn J I will go Tallinn soon for work.

Mina: aah. Ok (DÜÜÜÜÜÜÜÜD! Mida veel.)

Mr Strong: I think maybe I can see you but u r far. I think it's impossible. Right?

This is mission impossible, dude.

source: Facebook

Oh dear oh dear. nali on selles, et ta rääkis mulle pm seda sama juttu just paar päeva tagasi ja ise ei mäletanud mitte midagi. Haa.. like. Seriously.

armastus käib kõhu kaudu vol 2

ahjaa.

tegelikult veel Juliest ja Juliast.

Meryl Streep. ma ütlen. Meryl Streep. vaimustav.

filmi süžee iseenesest oli selline keskpärane. või noh. mitte midagi erilist. kaks lugu ühes loos ja kokaraamat ja armastus kokkamise vastu ühendas neid mõlemat.

aga ma ütlen. Streep on saanud hakkama väga laheda karakteriga. selline ehe ja armas ja kiiksudega naine. ja nii tõepärane miskipärast. mulle väga meeldis. film iseenesest tekitas söögiisu pidevalt, sest teine peategelane muudkui vorpis erinevaid põnevaid toite Streepi karakteri kirjutatud retseptide järgi.
ahjaaa.. ja üks fakt seal filmis on ka ikka täiesti õige. VÕI on maailma parim asi! :D

muud ei midagi

korea prints ää

lee min ho

eem. kui ma enne olen jaapanlastest jahvatanud, siis korealastel on ka täitsa oma prints ää. ja täitsa oma hana yori dango. jah ma olen hulluks läinud :D. aga ta oli täitsa äge seal.

eniveis. ma olen tähele pannud, et neil seal aasias on kõigil palju ägedamad hambad kui isegi ameeriklastel. ja palju ilusamad naeratused ka, sest noh. kammoon. naeratus on ikka parem kui seda mitte kogu aeg teha ju. eksole :) ja üldse mitte feigid ja nägu lööb kohe särama kui naeratavad. hea on vaadata. aga see on ainult minu humble opinion :P

AD

täna Maren saatis sõnumi, et ta istub hetkel Londonis Dylan Morani showl esireas. mul oli hea meel. mäletan veel  hästi, milline üllatus see oli kui me Booshil saime kohad täitsa keskele põrandale 18. ritta. that made our day :P mitte, et see Mareni õnnega nüüd kuidagi võrreldav oleks, aga mul oli kohe täitsa tore koju kõndida :D

üleüldiselt. me T-ga vaatasime Juliet & Juliat ja see inspireeris meid. nimelt me arvame, et me peaks omale tegema dramahoolikute blogi - AD (anonumous dramaholics), et siis kas ennast võõrutada draamast (igasugusest), või siis kontrolli all hoida oma sõltuvust ja samal ajal magistritöö ära kirjutada. tore projekt tuleks.

armastus käib kõhu kaudu

mäletan, et sõin ükskord seal Moka kohvikus lasanjet. kõik hirmsasti kiitsid kui hea asi see on. seal ei olnud see üldse hea. ei tea kas see tuli sellest, et ma tol hetkel haige olin, või see tõesti ei olnud hea :P

kuna ema oli täna "ula peal" (Jaana kaunis väljend :D) ja poes ei ole kunagi seda, mida tarvis oleks, siis me pidime natuke improviseerima ja miskit süüa tegema. välja tuli lasanje. ja seekord oli see megahea, esimesel katsel tuli välja.

we are so good :P

nüüd on mu kõht lasanjet ja muffineid täis. mulle meeldib kodus :D

ja kuidas oleks ühe oranzi salliga? hmm..

.

päevad ja ööd on liiga lühikesed, et teha kõike seda, mida tahad, ja kõike seda, mida vaja.
lõpuks jääb ikkagi unest puudu.

inspiratsioon

ma avastasin, et kui seda Genji sõttaminemise videot vaadata, tuleb motivatsioon iseenesest. viisijupp ja emotsioon ja kõik see muu toob tegemise tahtmise.

üritan siin viimase osaga oma seminaritööst valmis saada. aga see ei taha edeneda. hetkel on poole tunniga vaid üks lause. ma ei tea kuidas edasi minna. ja üldiselt on selline numb  tunne. tundub, et sellest kirjatükist tuleb üleüldse mingine väga väga üldine asi. ma ei tea kui hästi see sobib üldse.

ja ma ei saa aru kuhu jäi sellel nädalavahetusel see kirjutamise tuhin? ah?

katkised mehed - Crows Zero 2

nii tuleb sõtta minna:

P.S. see sound on ka äge.
kahjuks ma ei leidnud normaalset klippi sellest kus ülejäänud ka appi tulevad, see oli vinge :P

üleüldiselt, et siis mis teema on meeste ja kaklemisega? siin on ikka tõsiselt kaklemist, nii et inimesed päris katki lähevad kohe. ja kangelaslikku kaklemist. huvitav on see, et nad on leidnud mingisuguse eesmärgi, miks seda teha. kuigi see igaühele ei paista üldse loogiline. but that's how they are. igatahes. see stseen, mis pärast seda tuleb kui Genji üksi sõtta läheb tuletas meelde seda, nagu ilmselt vanasti sõjad käisid. tulid ühed sõdalased ja teised ja siis vahtisid mõnda aega tõtt ja siis tuli sõjakisa ja siis ikka otse võitlusesse. brutal. fair and square. tõsiselt. ja retsept. sellepärast see nii ilus film ongi.

hmh

mul on mõte peas täitsa olemas, et mida ma tahaks teha ja nii. aga wordi faili sõnadesse see ei taha kuidagi vormida ennast. eriti kui sealt vaatab vastu:

What are you going to do and why?

Define your research question and elaborate upon it (the relevance of the question to the research area, how your work relates to previous research, expected results, etc.).

"betsuni" Oguri Shuni moodi  (1.15 minutil) tahaks öelda.

Paremaid variante on ka, aga ma praegu ei viitsi otsida.
Ja üldse. magama võiks nüüd minna juba. homme tarvis pulmapeole minna :)

Lately, I've been stuck..

..to models slash actors slash singers. ha! :D

Hana Yori Dango

eemm.. pm ma panin selle pealkirja otsingusse ja leidsin blogipostituse, mis oli sisult täpselt sama. umbes, et mul on tarvis kirjutada üks kirjatükk, aga selle asemel ma vaatan paari päevaga ära a la 20 osa miskit draamat :P. eksole.

aga tegelikult see konkreetne draama oli äge. šefid tegelased ja hullumeelne script. Aa ja siis no stiil on jummalast äge ju :D vaadake kasvõi Matsumoto (paremalt teise tüübi) mantlit :D chill. eniveis. algus oli natuke nagu vägivaldne ja kreisi. kui kaugele võib koolivägivallaga minna? ja siis tuli see tüüpiline vihkamisest armastuseni teema. :P aga minu meelest väga mõnusalt kirjutatud ja välja mängitud. ja mulle meeldib emotsioon. siin oli emotsiooni ja faiti ja laav trianglit ja mälukaotusi ja klassierinevuse teemat.

aga et nojah. seal pildil on pm peategelased. vasakult poolt on tüüp, kes on mingi ägeda tee gurmaani/edasiarendaja vateva ärika poeg slash playboy; siis on, aga vot seda ma ei saanudki aru, mida tema päranduseks pidi saama, aga ka mingi äge ja rikas tüüp, aga siuke istun-nurgas-loen-raamatut-olen-lihtsalt-äge-armas tüüp, see, kellele kiusamine ei meeldinud ja kes pidevalt seda tüdrukut iseenda ja järgmise tüübi ja teiste tüüpide käest päästab; siis on see vaene tüdruk, kes järgmisele kutile vastu vahtimist virutab ja siis nad armuvad. ha. see tüdruk on iseenesest äge juba :D; siis tuleb ee. see kõige ägedama firma heir (ma ei saa, eesti keeles on imelik kirjutada neid asju), kellel on iivõl ja karm ema ja siis äge õde ja kes ise on ka natuke segaduses ja üksi ja vägivaldne, aga kõik muidugi muutub eksole; ja siis viimane on miski maffia järeltulija, aga hoopis tema on see, kes kõiki kogu aeg lepitab ;). küll neile meeldivad paradoksid.

aah. aga see oli vinge. :P

minu sissekannetest paistab nagu ma muud ei teekski, kui et vaatan Jdramat. aga noh. muust pole miskit eriti põnevat ja uut rääkida. ja ega see tõest väga kaugel ei ole ka :P

Zettai Kareshi. ideaalne peiks

ehk siis The Absolute Robot Lover.

keskmine on robot lover ja vasakpoolne on inimlover :D

12 osa koomilist draamat. Soshi ja Night ja Izawa. jaapanlased on jälle millegi toredaga hakkama saanud. lahkavad tõsist teemat koomilises võtmes, minu jaoks vähemalt natuke koomilises. tegelikult mulle hullult meeldivad nende karakterid. see tsikk on selline tüüpiline - vajan-ideaalset-ägedat-boyfriendi-aga-ma-olen-nii-saamatu-tsikk ja siis need kaks tüüpi hakkavad aitama tal oma elu unistusi täide viia, mis siiani on kõik ebakindluse või millegi sellise taha kinni jäänud. ja sis. tuleb tema ellu üks mees, Namikiri, scientist, selline elurõõmus teadlane, kes tahab naiste elu toredaks teha ja on valmis vorpinud ideaalse peiksi roboti näol. alates sellest hetkest kui tsikile robot kohale toimetatakse hakkab temaga kõiksugu asju juhtuma.

vürtsi annavad kõrvaltegelaste üsna omapärased iseloomujooned ja muidu selline väike absurdikas. näiteks see Namikiri on hullem naljavend ikka kohati, ta räägib hullult lahedalt. ja situatsioonikomöödiat on ka üsna palju. aga mitte sellist labast nagu ameeriklased teevad. eriti geniaalne on see kuidas robot peab siis nö teesklema, et ta on ideaalne peiks ja teeb kodus trenni ja higistab. aga robotid ju ei higista ja siis ta leiutab välja vahendeid kuidas ta seksikas välja võiks näha. selleks kasutab ta seda spreipudelit ja käib ringi ja küsib Riikolt, et kuule, kas ma olen nüüd seksi või? ja siis pingutab oma muskleid kogu aeg. aga Riiko on selline tagasihoidlik ja ei oska käituda eriti :D sellest tuleb ka palju nalja kuidas tüüp käib ringi ja kuulutab kuidas tema on riiko ideaalne peiks ja viimane üritab seda igal juhul varjata. ja siis muidugi teised ei tohi teada, et ta robot on sest see on siiski veel katseajal. armastuse triangel tuleb ka muidugi kindlasti. ja siis vahepeal mul on ilgelt kahju sellest inimpeiksist, sest ta on nii numps ju :D aga jah. seal tuleb veel igasugu arendusi.

loo moraal on siiski selles, et robot ei saa asendada inimest. "You can't grow old with a robot".

mulle igatahes meeldis.

ohh. ja muidui robotmehe näitlejatöö on siiski omaette klass..

ma pidin pidevalt endale meelde tuletama, et ta on ikka päris inimene ju.

ridiculously good

kõigepealt vaatad, et ok. laulab. kõnnib ja žestikuleerib. siis ootad, et tuleks teised bändimehed ka. ootad ja ootad, ja vaatad, et on ikka küll geniaalne video tegelt.

oi ja vaadake neid lokke! nii äge lihtsalt :D

omenous black birds?

ma käisin täna valimas. oma kodanikukohust tuleb ju täita. ja minu "koduvallas" käivad asjad nii valesti kui üldse saab, siis lihtsalt pidi minema ju :P aga mitte see ei olnud minu päeva juures huvitav, vaid see, et siis kui ma sinna läksin ja kõik protseduurid enne numbri kirja panemist juba ära olin teinud, ei leitud kõikide teiste paberite seast seda ühte valimisnimekirja, mida minul tarvis oleks olnud. seisin seal siis umbes 5 mintsa ja vaatasin kuidas tädid paanikasse läksid. lõpuks tuli välja, et keegi tropp oli selle seinte vahele jätnud. no halleluuja.

kaubamajast väljudes oli õues juba üpris pimedaks läinud. täiesti kole sügispimedus oli juba.. ja siis ma korjasin oma kompsud kaenlasse ja nööpisin mantlikrae kõrgemalt kinni ja hakkasin pargi poole astuma. vot siis oleks nagu tõesti hitchcocki filmi sattunud. tundus, nagu pea kohal oleks olnud tuhandetes vareseid, kes lihtsalt muud moodi ei saa kui kisavad. ma ei saa aru, mis neil arus on, et nad pidevalt niimoodi kisavad kui nad kuskil pargis on. ei tea, kas see on nüüd siis mingi ettekuulutus või nii. :D tundus sedamoodi olevat täitsa.

My baby's back!
And I'm content.

kalamälu

mul tuli välkmõte.
räägitakse, et koerad lähevad peremehe nägu või siis, et peremehed koera nägu. aga vahet pole vist eks.
minu Sam läks vist minu mälu nägu ja otsustas ka lünklikuks hakata. sedasi ma siis tehnika imesid seletangi.

chill

aa jaa. jaapani keele tunnis me kuulame ja laulame sellist laulu ka. tuntud jaapani lauluke :)
hakkab kummitama.

Detox - it's Sublime

Juba nädal aega on imelik. sest hommikul ei saa gmaili tsekata, sest ei saa mõttetuid klikke teha internetiavarustes, sest ei saa otsida üles bahtini artikli asukohta raamatukogust, ei saa otsida infi spiritualismi kohta (seda ma näiteks pean tegema kirjanduse seminari raames), ei saa järele uurida, kes on see näitleja, mida ma just kinos nähtud treileris korraks nägin ja nimi meelde ei tule, ei saa vaadata oma lemmikseriaale jne.

et ma siis ootan ja ootan :D mõni päev läheb eriti aeglaselt. hale, eks?

ja ma siis mõtlesin paar päeva tagasi, et kas see, et ma magama ei jää õhtul on tingitud eelnevast, või hoopis täiskuust.

ja kõik see kokku on sublime. ehk siis pleasure from terror/pain etc.. viimasesse lahtrisse pange miskit vastupidist sõnale nauding..

sublime on ta ka seepärast, et juba nädal aega ma lõpuks ometi siis loengi sellest, mis on sublime. tegelen magistritöö eelnevate etappidega.. loe: iga päevaga läheb asi veel segasemaks. ma nimelt siiski ei tea veel täpselt, mis ma õigupoolest teha tahan, ja miks see kasulikuks võiks ostutuda üldse. sest mõttetuid asju me juu ei tee.. mkm.. ahja, sublime siis seetõttu, et tegemist on gothic fictioniga, millest ma loen. ja täitsa huvitav on. :)

põhimõtteliselt ma siis söön ja magan ja koon ja loen. nii see tudengielu käibki :D

teisipäeval käisin lossi tänava arvutiklassis, et vaadata üle jaapani keele kodutöö.. väike lauluke. jaajaa, ülla-ülla, arvutiklassi adobe ei tunnistanud jaapani keelt. nii palju siis sellest.

ja oma kevadsemestri raamatuga olen ka juba lõpusirgel. edasi võtan käsile Dracula ilmselt. vahepeal jõudsin kõrvalepõikena läbi lugeda ka Castle of Otranto, sellest ma kirjutan lähemalt raamatublogis vist ikkagi :P

ahjaa. sellest klassikalise tantsu tunnist ka siis. õppisime jalga sirutama ja käsi õigesti hoidma ja arabeske tegema veits. noh. seda teooriat. päris põnev. kontemurdev ei ole ka, niiet kavatsen uuesti minna :)

jaapani keeles oli meil teine töö, mis läks ka kenasti. seekord õnnestus mul hooletusest ka üks viga teha. mis on nii minulik :D aga nojah. esmaspäeval kirjutame tööd hiraganast katakanasse. juhhei!

ahjaa. tahtsingi sellest ka kirjutada. et kuidas küll inimesed saavad nii aeglased olla! ma ei taha küll olla mingi snoob või siuke asi, no aga kui me juba kuu aega räägime tunnis, et ei ole mitte gakusei vaid gaksee ja et tuleb öelda nime taha san ja üldse on meil käsil wa-des laused, mis on niii lihtsad iseenesest. ja et kui ta ütleb, et loe nii nagu on harjutuses ette nähtud siis loed ka nii. issand jumal kui down saab ikka olla. ja kui ei viitsi õppida ja ei taha tööd teha, mida sa siis tuled sinna tundi tempot maha võtma?? teistel on igav samal ajal kui õppejõud ees juba viiendat korda üht ja sama reeglit seletab.

parfüümimõrtsukas

praegu tuleb ETVst väga mõnus film. tänase päeva jooksul juba teine hea filmielamus. mul läks pealkiri juba meelest ära. täpne pealkiri siis. aga idee on siiski parfüümis. (Mängufilm Parfüüm. Ühe mõrvari lugu (Perfume: The Story of a Murderer, Hispaania/Prantsuse/Saksa/USA 2006))

ei. see on tore film. kogub parfüüme nagu dexter blood sämpleid. ma lähen vaatan edasi siiski.

ja kui tekkis küsimus, miks ma nüüd praegu siin olen, siis ma tulin oma garantiipaberile järgi koju. ja siin on telekas, ja internet!

ajee!

edit:

oojaa. see film tasus vaatamist :)

peaosa tegelase poolt väga hea näitlejatöö. nautisin igat hetke. ja filmi lõpp oli siiski ületamatu: stiilis usk on oopium. lihtsalt geniaalne kuidas tüüp on nii oma mingis ideaalis ja unistuses kinni ja ei tea/ei tunne, või siis meelega eirab ühiskonna seadusi ja sedasamust pragmaatikareeglit, no et kuidas suhtlemine õigupoolest käibki, lihtsalt selle nimel, et mingit lõhna taastada ja säilitada. ja kuidas ta siis ise lõpuks jõuab teadmisele, et ta ise selle lõhna hävitas. no talle tõesti jõuab kohale. ja see, kuidas ta ei kasutagi lõpuks oma ideaalset parfüümi maailma vallutamiseks vaid enese hävitamiseks, ja see, mida ta kõik selle ühe linna ühiskonna kihtidega ühel õhtul korda saatis. noo. perfect. seal oli mõnuga seda dexteri aurat, mis mulle selle sarja puhul meeldib, ja siis kohati oli nagu seiklusfilm ja siis jälle müsteerium. armas.

ei tea kas ma nüüd läksin natuke väga hoogu lihtsa filmiteema peale :D

mu väikevend mõistab rohkem jaapani keelt rääkida kui mina. ja minu küsimustele oskab ka vastata jah või ei, sest ta saab neist aru. ainus asi, milles ma parem olen, on kirjutamine. ta ei oska. vot seda õpetab aasta aega intensiivne anime vaatamine. umbes viie-kuueselt rääkis ta omaette inglise keeles ja mängis sõduritega ja nüüd varsti räägib vist jaapani keeles ka.

kõik, mis hiilgab, ei ole kuld

jah. vot siis.

käisin täna kinos. Fame'i vaatamas. mmm ja see ületas kõik need tantsufilmid, mis ma seni olen näinud nimelt ühe asja tõttu. üldjoontes oli ta täpselt niisama hea kui kõik need filmid kus on tantsu ja tralli, mida ma enne olen näinud (flashdance (klassika siiski), dirty dancing ja step up ja kõik sellised). üldjoonte all ma mõtlen siis tantsu ja koreot ja .. ei. tegelt selles suhtes meeldis mulle see film muusikavaliku kohalt teistest veidi paremini siiski. kinos tahtis jalg hirmsasti tantsu lüüa ja suu kaasa laulda. boonuspunkte andis tõesti tore koreo. väga hea efekt oli igal pool. jaa need kostüümid. väga bro. :D jaa siis see, mille poolest see film mulle meeldis, oli see, et see ei olnud üles ehitatud mingisugusele ühele suhtedraamale, vaid üldiselt sellele - kunstnikuks olemise teemale ja nendele raskustele jne..

ja see meeldis, et ma unustasin ära oma arvutijama ja oli hea vaadata ja oli nalja ja naeru ja kurbust ja pisaraid ja teadmatust. ma ei osanud arvata kuidas see täpselt lõpeb, film iseenesest, sest nende väikeste lookeste lõppu, mis selle filmi siiski moodustasid, ma oskasin veidi aimata, no eks see ole loomulik ka. ülesehituselt ka väga mõnus film. niiet. mulle väga meeldis. selline natuke teistmoodi tantsu ja laulu film :)

õnnetus ei hüüa tulles

jees! lõpuks on mul ka mingi arvuti mälu jama ja ta ei lähegi enam tööle. mitte kuidagi :P
et ma olen siis internetist veidi kaugemal mingi aja.
hopsassaa ja valleraa!

once upon a time

The black artist appeared on the threshold, wrapped in a swirling black cloak, smiling most ferociously, and the little tailor quaked and held up his splinter, thinking his foe would be bound to meet it magically, or freeze his hand in motion as he struck. But the other merely advanced, and when he came up, put out a hand to touch the lady, whereupon our hero struck with all his might at his heart, and the glass splinter entered deeply and he fell to the ground. And behold, he shrivelled and withered under their eyes, and became a small handful of grey dust and glass powder. Then the lady swept a little, and said that the tailor had now twice saved her, and was in every way worthy of her hand. And she clapped her hands together, and suddenly they all rose in the air, man, woman, house, glass flasks, heap of dust, and found themselves out on a cold hillside where stood the original little grey man with Otto the hound.

A.S. Byatt. The Glass Coffin.

Loen siin seda Possessionit. see on meil kevadsemestril koolis kavas. Muidu üldiselt ma hetkel veel raamatu kohta kommenteerida ei tahaks. olen alles viienda peatüki juures. aga no see muinasjutt. ma ei leidnud kuskilt kiirema otsimise käigus internetist tervet teksti. muidu paneks siia lingi täitsa ja soovitaks lugeda, sest see lihtsalt on huvitav. seda lugedes tekkis kohe tunne, et midagi on selle looga nagu valesti või ma ei tea :D. guugeldamisel selgus, et tegu on uues kuues vendade Grimmide looga. vist. põhimõtteliselt on muinasjutt nagu muinasjutt ikka, väike õnnetu mehike, kes sattub päästma printsessi, kes omakorda on vangistatud mingi kurja maagi poolt jne ja keegi on kindlasti ka loomaks muudetud. lisaks on võlulised võtmed ja väikeseks muudetud majad ja pudelitesse topitud inimesed. kõik see nagu annaks muinasjutu mõõdu välja, aga see stiil ei anna mulle rahu. terve aja oli tunne nagu Byatt naeruvääristaks kogu seda ettevõtmist ja oleks nagu natuke sarkastiline. esiteks juba see kui see nn little tailor päästab selle printsessi igavesest unest ja printsess ütleb, et you must be the Prince ja selle peale vastab too, et ega ma ikka ei ole küll mingi prints ja ma ei saa küll aru miks sa peaksid minuga abielluma siin praegu kohe nüüd. Ja natuke üldse tundub nagu olevat paroodia. mingid feminismuse vihjeid on seal ka.  ja kohati nagu käis kõik liiga kähku, täpselt nagu vaataks mõnd paroodiafilmi, kus kõik tegevused on ühel ajal ja riburadapidi ja ongi mitu filmi kokku pandud. juba sellest ühest lõigust saab tegelikult aimu kuidas terve see lugu üles ehitatud on. see ongi tegelikult üks mu lemmikkoht sealt. et noh. mis mõtttes see magician seal siis ei märganud seda väikest meest ja nii lihtsalt ära suri? ei ole normaalne :D

ja ma ei tea kas nüüd asi on minus või see ongi nii, aga see 'glass coffin' tundub ka olevat natuke sarkastiline.  ja noh,  printsess oli ka kuldsete juustega ja nii edasi, et nagu siis see peaks olema see, mida hing ihaldab?  või noh, mida iganes.. lumivalgeke. mis teema selle kirstuga üldse on? natuke selline 'matame elusalt ja vaatame  pealt ka kuidas asi välja näeb' teema ei ole? ja 'coffin'?? ma ei tea kas asi on selles, et teles on jälle vampiiride üleküllus, aga see vihjab mingitele poolsurnutele või surnud inimestele :D

lõpp on ka üldse selline, et materiaalsetel asjadel nagu kõik see suur ja tore kuldne loss, ei ole üldse tähtsust, tähtis on see, et saab vennaga jahil käia või siis kleite õmmelda, mis mulle selle loo juures tegelikult meeldis.

oeh. ma ei tea. mul oli huvitav ja lihtsalt tahtsin jagada. et kui teil on võimalus lugeda siis uurige kindlasti :) on 20 minutit huvitavat lugemist.

mittepassiivne eesti kodanik

eile Tartu uputas. rebastest. marsruudil sansaara - vilde pubi - narva mnt nägin kolme rebaste kampa rõõmsalt laulmas ja vandumas.. ehk siis vannet andmas ja kõva häälega kilkamas. värvikad olid nad ka.

ja trennis käia on ikka mõnus :) otsustasin, et lähen klassikalise tantsu trenni ka. see algab oktoobris. pidi parandama rühti ja muid asju ka.. seal õpetatakse meile siis kehahoiakut ja arabeske (igast pöördeid ühele poole ja teisele poole) ja muid siukseid asju. tundub mõnus.

tegelikult ma tahtsin kirjutada, et ma olen nüüd tubli kodanik ja andsin ka oma panuse eesti geeniteadlaste töö heaks. mõtlesin mitu korda loobuda, aga ma arvan, et see oli täitsa hea otsus, et ma lõpuks sinna kohale ikkagi läksin. lisaks osalen ma ühes kõrvalprojektis, mille käigus ma saan teada igast asju oma vere kohta. et nad siis teevad mingi ägedama analüüsi kui tavaliselt perearst teeks. et see on huvitav, kuna ma isegi ei tea oma veregruppi (ei tea kas see on õige sõna äää... blood type noh..). üldiselt ma olen kaalunud seda asja, et veredoonoriks minna, eks. aga pole jõundud selleni kunagi.. huvitaval kombel. ja see tädi kes minuga seal tegeles, ütles, et mul on väga hea veen :D haa. et sealt on hea verd võtta või nii. vot siis.

ja jaapani keel meeldib endiselt! :D

pidin ennast tund aega tagasi pooleks ehmatama..

sest. apparently, on mu arvutil memory problem, which can cause my computer to lose information or stop working. viimast ta siis tegigi. lihtsalt. lambist. ilma mingi hoiatuseta kadus pilt ära ja valmis ta oligi. ma juba mõtlesin, et ma tegin miskit valesti vm.. siis üritasin teda restartida mitu korda, ei õnnestunud. mitte mingit moodi jaa siis tegin miskit testi, mis võttis ilmatuma aja ja pärast seda startisin uuesti viimasest successful bootimise kohast. see kõik on minu jaoks siiski natuke ulme, ja mul oli täielik deja vu, sest esimese arvutiga, mis ma endale soetasin, juhtuski nii, et ta ei töötanud isegi mitte 24 tundi kui ta juba tegi sama nalja ja enam lihtsalt käima ei läinudki.. see ei olnud üldse lõbus. iga kord kui nii juhtub, mul läheb seest õõnsaks kohe.

ja obviously ei ole mul ju siin kaasas seda disci millelt saaks vistat uuesti restartida vm iganes ta teha soovitab seal vahepeal..

uskumatu, aga õnneks on kõik korras. praegu veel. mul käis juba silme eest läbi kõik see jada staffi, mille ma ära oleks kaotanud muidu. ei olnud tore.

terve selle aja olen ma üritanud artiklit lugeda.. (narrativity stuff) ja noh. ma olen üllatunud kui sealt miskit meelde ka jäi. kõige selle närvitsemise pärast..vahepeal ma ei suutnud keskenduda ja kirjutasin hiraganas jaapanikeelseid tervitusi paberile. sest sis ma sain vähemalt midagi teha. ja lõpuks ometi on peavalu üle läinud ja võiks nüüd keskendunult lugeda, aga juba peaks magama minema, et homme koolis reibas olla..

varsti jälle

böö

mul on nohu. halleluuja!

ma teadsin, et see juhtub, kui ma neljapäeval trennist tagasi tulin ja mõistsin, et ma oma kindad maha unustasin ja tuul natuke puhus ja tundus, et kamps oli ikka natuke õhuke siiski. mul on pidevalt samal ajal palav ja mõnusalt jahe ja ma ei oska miskit selga panna kunagi. mulle sellepärast ei meeldi sügised.. ega kevaded.. sest siis on mingi ebamäärane kliima. kuigi üldiselt need aastaajad mulle täiesti meeldivad :) aga nüüd on uims olla ja lugeda on ebameeldiv..

eile võtsime kartulit ka. hea ilm oli ja vanaema oli ülihäppi. äge. pärast tuli küpsetusfestival, mil valmisid pestosaiad ja majoneesiküpsised ja juuretisest valminud leib..mmm.. täna hommikul oli mõnus hommikusöök igatahes.

hetkel mu voodile vaadates on tunne nagu mul oleks kodus kudumisvabrik..

Ma arvan, et ma vist just sõin tüki kõige ideaalsemast šokolaadist ever.. Lindt Excellence intense mint.. on peale kirjutatud. oojaa. see on tume šoks. laav laav laav! :)

kõik on hästi.

soovitan vaadata üle filme, mis juba ammu vaadatud. tõsised filmid muutuvad mitte enam nii tõsisteks, heades filmdes märkad veel rohkem häid asju ja block busterites märkad üha enam teisi block bustereid ja aimad sekundeid enne ära dialoogi jätkumise.. ideaalne, kui eesmärgiks on natuke meelt lahutada :) täna vaatasime Spidermani esimest osa, mis osutus haledaks komöödiaks.. näiteks see peamine pahamees üritas kuidagi liiga palju paha olla.. ei ütle midagi halvasti, see näitleja on juba loomult paha poisi näoga, but still.. ei tundunud reaalne kohe üldse kõik see täna :D koomiks-komöödia. (tavaliselt ikka filmi vaadates unustad ära, et see pole tegelikult üldse päriselt).

käisime jaanaga jaana sokile lõnga ostmas ja mulle niiväga meeldib see, et alustasin nendega kohe :D, mis siis, et sada teist asja on juba pooleli. ma siiski ei saanud lõnga kapi nurka kurvalt ootama jätta. ja ma tegelikult juba ammu lubasin talle need teha :)

jaapani keeles peaksin ma nüüd oskama öelda, et ma olen eestlane ja ei ole jaapanlane :)

tsirkus barcelona

laik... LOVE her! VMAd tegid mihklile tribuuti ja suurem osa šoust oli tõesti tribuut - kõvasti vaeva nähtud kõigega. välja arvatud lõpp - see Jay-Z.. who came.. in a car! jah..
aga kõige ägedam oleks olnud siiski siis, kui meid Sandraga oleks pandud sinna creative tiimi ja me oleks saanud välja mõelda šou teema ja inimesed, kes oleks tulnud ja esitlenud jne.. sest MEIE oleks küll teinud siis juba täieliku british invasioni ja lisaks Russellile (kes on tegelikult tõesti segu Robertist ja Danielist) oleksime me pannud saadet juhtima ka Jeremy, of course, et Clarksoni ja tiimi ja oleks nemad pannud sinna sõitma autodes. jahh! usslimusiinides ja lasknud ümber maja sõita ja kordamööda lava peale kõndida hästi kaua.
ja siis lõpus me oleks pannud lava klavereid täiesti täis ja lasknud kõik briti näitlejad lava peale lahti ja nad kõik oleks klaveril aariaid mänginud ja kenasti lõõritanud. sest nad kõik oskavad seda.
ja robertit oleks ka rohkem näidanud kui beyoncet :D. tsikil on küll pikad jalad aga no kaua sa vahid neid..
ja sis meie oleks kindlasti andnud Kanyele hoopis ühe auhinna, sest milleks ilma jääda sellest ülinauditavast pildist kuidas ta tuleb lavale/või siis ei tule.. kuidas võtta.. ja siis talle "buutakse" näkku pärast seda "this is an outrage!" hetke, mil ta sellelt tundmatult country tibilt haaras tema momendi (kihkih). seekord ei õnnestunudki russellil midagi erilist ja skandaalset korda saata, vaid selleks osutus Kanye. :D kui kellegil ei õnnestu, siis kellegil ikka õnnestub..
ja ei saa mainimata jätta seda, et kui Russ ütleb, et ta seekord jonase vendade üle nalja ei viska, siis seda tal kuidagi ikka õnnestub teha.. ha!

ahjaa.. Russellit oli üle aja päris tore jälle näha :)

Gothic invasion

vaatasin tegelikult ära ka pilootosa "The Vampire Diary"st. mitte midagi erilist mo meelest. vampiirid nagu vampiirid ikka, üks "hea" ja teine "paha". kusjuures, üks on otsustanud loomadest toituda ja teine mitte (Twilight!), ja.. ülla-ülla - nad on tagatipuks ka vennad! ja siis on muidugi mingi tsikk kelle ümber kõik see lugu keerleb. ja siis on veel üleloomulikke võimeid - üks teine tsikk, kes väidab, et ta on selgeltnägija või midagi sarnast ja "paha" vampiir oskab udu ja kaarnatega ümber käia. lisaks on muidugi stseenid surnuaial - kohustuslik ofkoors gooti teema puhul..
ütleks, et klassikaline gooti stoori (gothic fiction) :)
ja siis seda ka, et natuke üritatakse.. kuidas nüüd öelda, Twilighti edule loota ja sellega sarnaneda, et tiinekatele see asi ikka peale läheks.
ühesõnaga. komöödia.

October Road

gee. ma ei suutnud jälle vastu panna.

Bryan Greenberg peaosas. Vaatasin seda Bride Warsi ja ta tundus seal kusagilt tuttav, see kusagilt oli Friday Night Lights ja kuigi ma väga väga üritasin ei õnnestunud mul meelde tuletada keda ta seal üldse mängis. nägu on üldiselt meelde jäänud. Ja siis ma vaatasin, et ta on veel mingis sarjas mänginud. ja teist nn peaosa mängib Laura Prepon (That 70s Show).

vaatasin sellest paar osa ja algus tundub selline kind of intriguing. selles mõttes, et lisaks tüüpilistele karakteritele (good guy/bad guy veidi boheemlaslik meesisik kellel on õnnestunud oma elus valesid otsuseid teha ja nüüd on ummikus ja üritab kõike siluma hakata, pretty boy/ladies man, kes tegelikult tundub olevat jahtimisest väsinud aga ei julge seda veel välja näidata - appiappi mis teised küll minust mõtlevad!, ja üldiselt frustreerunud, sest sõber unustas ta ära.. tervelt 10ks aastaks ja kirjutas ta veel raamatusse kah, ja mitte päris tõetruult; girl next door with a child (Pepron).. keegi täpselt ei tea kelle laps see on - ja on võimalik, et ta on selle esimese meesiku oma täiesti.. jne; ja siis muidugi üks kümneaastane witty child) on seal ka üks päris huvitav tegelane - shut-in - tüüp istub toas ja keeldub välja minemast, juba 5 aastat, uuesti avastamas toa uksest väljaspool asuvat maailma. kuigi, jah. ta siiski liigitub selle must-be friigi alla :)

nojah. üldiselt on see kirjanikust, kes naaseb kodulinna, millest ta õigupoolest oma raamatugi kirjutas. ära läks ta sealt 10 aasta eest, mil ta väitis kõigile sõpradele ja göörlfrendile, et ta tuleb muidugi tagasi.. ei tulnud. jaa siis on see face the music koht, kus kõik on tema peale pahased, et miks ta neid niimoodi kujutas ja miks ta ühendust ei võtnud jne. ja üldse.. kuidas tüüp siis sellest nüüd välja rabeleb? ja kuidas üle saada writer's block'ist, et kirjutada uus raamat.. huvitav küll millest seekord??

Edit: minu kahjuks või õnneks känseldati see sari teise hooaja lõpus ära, niiet sellele jäi väga lahtiste otstega lõpp. IMDB sõnul on sellele tehtud ka 10 mintsane lõpp, kus siis kõik ära seletatakse.. go figure..

damdidam

sandra ja maria ajasid mulle ka isu peale. tulemuseks on uus template. sedasi siis.
homme ujuma! aajee!

pruudid sõdimas

eilse päeva teemaga (see kurikuulus 09.09.09 ja pulmad) läks hästi kokku minu eilse õhtu filmivalik, mis tegelikult juhtus täiesti kogemata. Mia oli mind juba varem informeerinud sellest filmist ja kui nüüd veel mõned inimesed seda vaadanud olid, mõtlesin, et peaks siis ka ära vaatama, et mis seal nii erilist on.

üldiselt ma ei suuda mõista seda valge kleidi ja pulmade värki. misjaoks inimesed hulluvad ja misjaoks kõik see trill ja trall nii oluline on. ja pealegi, see on ju ainult paber. aga see on ainult minu arvamus asjast, ma ei mõista neid inimesi hukka, lihtsalt mina ei näe selles mõtet ja ärge vaadake mind imelikult kui ma ütlen, et mina ei taha abielluda, pole kunagi tahtnud. meenub miski seik keska ajast kui pidime inglise keele tunnis kirjutama kirjelduse minu unistuste pulmast vms.. sellel hetkel ma mõtlesin küll et watta hekk, mis mõttes? mitte iga tüdruk ei unista juba väikesest peale printsessiks saamisest vms. aga noh, nüüd ma jälle üldistan, sest mitte kõik pulmad ei ole need nö "valge kleidi pulmad". eniveis. ma näen asja nii, et kui inimesed sobivad, ja endaga rahul on siis pole sellist jama (jah, jama, sest kõige selle organiseerimisega kaasneb üks suuuur jama kogu aeg) üldsegi tarvis. inimesed saavad ilma selletagi koos hästi ja õnnelikult elatud. vot.

eniveis. filmist. mulle ei meeldinud see, kuidas ma teadsin kuidas see film lõppeb, täpselt.. alates sellest kui üks pruutidest oma peigmehega riidu läks ja siis teise pruudi venna silmadest oli kohe näha kuidas asi tegelikult peaks olema. no halleluuja. mis mulle meeldis oli see kuidas oli lahendatud filmi keskmine osa. sinised juuksed ja tantsutreener jne.. ja no issand see algus oli ka jube :D mulle meenub iseäranis üks stseen kus nad olid seal sõbranna pulmas ja seisid söögilaua ääres ja tsättisid seal miskit (arutasid raudselt kui lame see pulm ikka on ja kuidas nad ise paremini teeksid) ja siis tuleb peigmees, kahelt poolt. ja nad olid nii sünkroonis, et jube hakkas ja kõik see tundus nii leim, et ma kohe ei tea :D totally Hollywood. mis teha. miks ma selle filmi lõpuni vaatasin? sellepärast, et ta keskel suutis pinget pakkuda :P kuigi mulle see Anne Hathaway ei meeldi eriti.. aga Kate jälle meeldib.

ahem.. et siis.. mul tekkis küsimus.. missugust blogi te hea meelega loete? kas sellist, mis on piinlikult kirjavigadest puhas ja sada korda üle kontrollitud ja noh.. kuiv ja igav.. no ok. vahel ehk isegi tore, ent kõik laused on kenasti täislaused ja muud sedasorti asja.
või siis impulsiivset teksti? emotsiooni.. isikupära (kuigi see täislausetega kirjutamine võib ka täiesti jah isikupära alla käia) jne..

ma siin mõtlesin, või noh, märkasin, et ise ma küll ei viitsi lugeda (eriti pikki) tekste, mis on väga püüdlikult kirjutatud võibolla.. ma väsin poole peal ära ja enam ei viitsi. blogisid loen hea meelega siis kui nad on kirja pandud nii nagu inimene mulle mõnda asja tegelikult ka jutustaks. et siis.. sedasi :)

hmmmmm...

et siis. isa põllu reklaamfoto.
seda me tegime jaanaga päeval. korjasime võsusid ka. ja pärast sõime õuntest ennast segi. enne oli kõht tühi ja pärast liiga täis.
õhtul mul tekkis motoorne rahutus, sest mul ei olnud õigeid vardaid kodus kaasas ja ma ei saanud oma kampsunit edasi teha. häähhh.. pettumus. ma nimelt olen täiesti jälle avastanud kudumise. ainult teeks kogu aeg midagi, sest ma avastasin toreda netisaidi kus on väga palju inspireerivat materjali. et siis ma vahepeal teen Liisule mütsi ja Jaanale sokid ja emale sokid ja oma kampsuni valmis ja siis kui kõik on tehtud ja ma ei tea enam mida teha ja pole enam midagi teha siis ma olen pakkumistele avatud. lihtsalt, et oleks midagi teha. ja oleks, et mul oleks mingi materiaalne jalajälg pärast oma tegevust. see on hea. ei lähe hullllluks..

suvi on üldiselt äge. Jaana jälle ütles mulle, et on olemas Japanese drama eem.. mis on kohati üles ehitatud ka mangadele, nagu animegi..aaga mõni on vist kohe lambist ka tehtud. sest me ühele sellisele sattusime. ja ma ei saaaa aru. neis on mingi magnet. sest me pidime kõik 6 osa lihtsalt järjest ära vaatama, sest lihtsalt oli vaja teada kuidas see edasi läheb kuigib me teame täpselt kuidas asi lõppeb, aga nad lihtsalt on naljakad ja lahedad noh. ja no mida. asi on ise üldse üles ehitatud just naisolevustele vaatamiseks, selles mõttes, et on paljaid mehi (st et on muskleid ja poissa ja higistamist eksole... sporti, kui täpsemalt öelda), on draamat ja huumorit ja absurdi ja muidugi troppe. me armastame troppe mehi ja ülekavaldamist. oojaa. seriaal ise on Buzzer Beat kui kellegil on igav. täitsa selle aasta toodang on. niiet jah. jääme ootama järgmist osa.

ja siis on Bleach ja Elder ja Brisingr ja ja ja Death Note. viimane pidi suhteliselt sürriks kätte ära minema. ei tea veel. aga mulle meeldib esialgu. sürr ja kriipi ja ja ja lihtsalt hullumeelne noh. seal on mingi tüüp, nii 18 vist. kes leiab notebooki kuhu saab kirjutada inimese nime ja siis ta sureb ära. lihtsalt. südameatakki, või siis kui täpsustada, siis kuidagi teistmoodi. tüüp võtab notebooki endale. saab kaasa shinigami, ilgelt stiilse death godi ma ütleks.. sellise vinge, mustade tiibade ja suure suu ja hea irve ja rõveda naeruga ja kes sööb õunu ja kes kogeb võõrutusnähtusi kui pikka aega neid ei söö ja hakkab pea alaspidi õhus rippuma. eniveis. tüüp ise on liiiiga tark, liiga tark, mingi imelaps ja tal on igav ja hakkab maailma parandama sellega. asjasse sekkub teine tüüp, kes hakkab koos politseiga asja uurima, et välja selgitada kes siis õigupoolest on see Kira (note! andekas nimi.. st et mõelge, kui l ja r on segamini ja üritad öelda sõna killer võibki sellest saada kira. no eksole). et siis jah. teine tüüp on täpselt sama tark ja üldse. nad tegelt täpselt teavad et üks on killer ja teine on investigator ja neil on kogu aeg nokk kinni ja saba lahti aga põnev on jälgida kuidas üks teise samme üritab ette ennustada ja üle kavaldada.
muidu. võiks tegeleda magistritöö peale mõtlemisega ka. kuskil kaugel ajurakkude vahel ma isegi juba tunnen seda tunnet, et juba kohe kohe ma hakkan sellega tegelema, tuleb tuleb motivatsioon. aga mitte veel.

kohupiimaga muffinid punaste ja mustade sõstardega. ajee!

et. ma siin mõtlesin, et ma käisin vahepeal kinos ka. ja nii palju filme on vaadatud. tegelt tahaks mõnikord hõigata ka, et vot see oli täitsa hea! aga jään jälle magama ja aeg läheb mööda.

HP oli mõnusalt naljakas seekord. ja meeldis. iga järgmine osa meeldib ikka rohkem ja olen rahul teostusega ikka ja jälle rohkem. ja seekord ma isegi mõtlesin, et ma kas peaks filmi vaatama suht tühjas kinosaalis või siis täitsa kodus sest ma itsitan iga sellise koha peal kus teised üldse ei naera ja kommenteerin ka. võib vist päris segav faktor olla.

ja mulle meeldib jaapani keele kõla. jah.

there's four kinds of friends..

on sõbrad, kes on ja jäävad. there's no bullshit.

on sõbrad, kes on ja kaovad.. järk-järgult, lahkukasvamine and what else. paratamatus.

on sõbrad, kes nagu on ja ei ole ka - noh, et sa päris hästi ei saa aru kas on sõber või mis ta on.. või on sõber mingitel ajaperioodidel ikka ja jälle.

on sõbrad, kes on ja kaovad, kaugenevad, sest sul tekib mingil hetkel tunne, et nemad ei pea sinust nii palju kui sina nendest ja sa otsustad lihtsalt eemale hoida. and that's sad. ma mõtlen, et kui tekibki selline tunne, ja mõnda aega lihtsalt juhtub, et te ei suhtle ja siis sa avastad, et kui sina huvi ei tunne ei tunta sinu vastu ka huvi ja tuleb välja, et tunne oligi õige?

see viimane kategooria sõpru on eriti nõme. ma ei saa rahu.

ühel heal päeval keegi küsis mu käest, et milleks sellist sildistamist üldse tarvis on.. seda sõber ja mittesõber asja. no aga kuidas sa küsid sellist asja. inimesed lihtsalt on - mõni olulisem, mõni vähem olulisem sulle ja su vaimsele tervisele, vahel isegi füüsilisele.

blah. et siis. suvi on lahe! :P
kuduge, noored! ja närvide rahustamiseks torkige nõelaga villa. see teeb head.

traveling through..

kui ma esmaspäeval oma sammud rongi poole seadsin oli hommik kell 7.05.
kui ma Kuperjanovi tänavale jõudsin astus silma- ja kõrvakliinikust välja keskealine mees, kes jäi korraks seisma ja tõstis käed kõrgele õhku ja naeratas teisele poole teed.
päev möödus unesegaselt ja kontrastiivse analüüsi kütkeis. justtäpselt kütkeis, sest see oli viimane eksamisessiooni peatükk, mis pidevalt muudkui venis ja venis ja venis.. lõpuks ta ka valmis.
teisipäevased reisimised viisid meid emme issi ja õega ida-virumaale, mäetagusele. sõitsime sinna läbi rakvere ja kohtla-järve. ja merest mööda. seal oli ilus. tuulepark oli ka lahe. ja üldse oli tunne nagu oleks hoopis kuskil teisel maal, sest päike paistis ja maastik oli hoopis kena. ja siis need taamal paistvad tuhamäed.. lahhe. siis me arutasime tükk aega, kes kuskil ida-virus käinud on ja mida näinud. üldiselt oli kohtla-järve päris huvitav läbisõit. kõik need vanad majad ja kakskeelsed tänavad ja imelikud ristmikud. ja kummituslossid. peaks nagu linn olema vist?? aga näeb täpselt välja nagu küla.
ja siis oli tätte kontsert. rahvamajas. mis oli ka huvitav kogemus. tema seal kammimata juuste ja luraka kampsuniga laval ja räägib igast ulakaid jutte oma laulukeste vahele ja publik kõik viksis reas ja soengud peas..
ohh. ja siis, ma sain paar eksamihinnet ka lõpuks teada ja sain kahe positiivse üllatuse osaliseks :)

gotta love wiki

Procrastination is a behavior which is characterized by deferment of actions or tasks to a later time. Psychologists often cite procrastination as a mechanism for coping with the anxiety associated with starting or completing any task or decision. ^[1] Psychology researchers also have three criteria they use to categorize procrastination. For a behavior to be classified as procrastination, it must be counterproductive, needless, and delaying.^[2]

For an individual, procrastination may result in stress, a sense of guilt, the loss of personal productivity, the creation of crisis and disapproval from others for not fulfilling one's responsibilities or commitments. These combined feelings can promote further procrastination. While it is normal for people to procrastinate to some degree, it becomes a problem when it impedes normal functioning. Chronic procrastination may be a sign of an underlying psychological or physiological disorder.

While academic procrastination is not a special type of procrastination, procrastination is thought to be particularly prevalent in the academic setting, where students are required to meet deadlines for assignments and tests in an environment full of events and activities which compete for the students' time and attention.

kopi peist.

kirjeldus minu elus toimuvast. ajee.

aga iga kord kui me ujumas käime

• tuleb raadiost "Rändajad" ja "Hero". vahel harva ka: "It's raining men"
• on väikestel marakrattidel tund ja nad ei saa aru, et võiks ujumiseks ka natuke ruumi jätta ja ei ole vaja igal pool kukerpalle teha
• ilmub mingil ajal välja väga palju beebisid.. no mitte iga kord. kuid siiski.
• duširuumis võtab üks väike türduk mõnuga mõne viisijupi üles
• arutavad noored mõne väga tähtsa, elulise asja üle ja jõuavad loogiliste järeldusteni. näiteks: Tüdruk 1: mõtle kui tore oleks, kui igal ühel oleks päris omaenda Aura! Tüdruk 2: kuule, aga see läheks ju kalliks. Tüdruk 1: no aga ikkagi, mõtle! ei oleks nii palju rahvast ega midagi..
  
• on alati enne tunne, et ei tahaks kohe üldse toast välja minna ja pärast on hea tunne, et ikka läksin.
  

Quote of the day

Täna ma sattusin skynewsi ja Obama peale, tudengid Euroopast küsimas paljudest asjadest.

keegi küsis miskit sellist kas ta kahetseb vahel kandideerimist ja presidendiks olemist.
küsimusele vastates jõudis ta selleni et public service on kõige üllam asi mida üldse inimesed võiksid teha oma elus. ja selleks ei pea mitte president olema. eniveis. quote of the day ei ole mitte see. But..

If you have lots of things, a fancy car, etc.. "I think you get bored" .. if you only think about yourself.

lovely.

ja osav kõnemees on ta küll jah..

blondiini seiklused

sammusin trenni ja teel võtsin selleks raha välja. helistas jaana. no just õigel hetkel. võtsin raha välja ja rääkisin jaanaga korraga ja lõpetasin kõne ära ja tahtsin ära joosta, peaaegu, et ilma kaardita. õnneks märkasin kohe ja vajutasin nuppu, valet nuppu. seejärel pidin veel raha välja võtma. jess.
muidu rohkem seiklusi ei ole. hetkel meeles. homme lähen ujuma. huvitav, mis siis juhtuma hakkab. eniveis. mul/meil on kohevarsti juba esimene tants täitsa selge, ja äge on.
ja. ma loen. täitsa tavalist juturaamatut. vampiiridest ja libahuntidest ja.. twilight'i saaga, ühesõnaga.. kahe sõnaga. ja ma huvi pärast lihtsalt alustasin, tahtsin tegelt filmi vaadata, aga ei leidnud seda kuskilt ja siis pidin raamatuga leppima. ja no ei saa käest ära panna. olen järjega kolmanda raamatu juures. ja põnev on. ja meelt jahutav. ja nummi. kuigi ma eeldasin et see pole üldse nii, sest lugesin mingeid negatiivseid kommentaare, hetkel siiski ei mäleta tegelt kas see oli filmi või raamatu kohta.
ja noh. hetkel ongi vist kõik

seitse tumma iiiludust.. seisid pühas paigas mingis vms.. aajee.. it came back. mati nuude that is. pidin lihtsalt ära mainima. ma ei saa aru kust see tuleb :D

minu ilus elu

üliõpilaskülasse tuli jälle teade, et meil ei ole täna sooja vett ja kütet. minu meelest nad natuke valetavad. sest ma ei pannud seda tähele. või noh, vahepeal tunnikese oli natuke jahedam..
ja siis mul hakkas lambist mingi mati nuude laul kummitama, praegu enam ei kummita, sest ma just kuulasin ühte teist lugu.. nii on.
loen K blogi. vahepeal käisin poes. nii igaks juhuks. et noh, öösel ei tuleks jälle mingit sellist tunnet, et midagi pole süüa. tegelikult mul on süüa küll, aga ma lihtsalt ei viitsi susserdama hakata nende pottide ja pannidega, niisiis muretsesin omale midagi lihtsamat.
poes käies oli vahepeal politsei..jaa. seal ringtee juures, passisid. ma ei tea mida nad passisid.. R ütles: for loitering students.. ma pakun, et nad olid vist pigem ikkagi autodest huvitatud.
ja siis kui ma tagasi tulin, siis tuli roosi tänavalt üks auto, punane, ja ma ei saa aru, ma jäin sinna passima ja millegi pärast oli täielik zone-out ja siis mõtlesin et mida asja ja kõndisin edasi. autojuht võis närvi minna selle peale.. aga mul jalad üldse ei liikunud ja ma ei saa aru miks nad pidasid vajalikuks keset teed seisma jääda.
ma siin kogu aeg mõtlen, et ei tea kas tuleb varsti täitsa siuke aeg nagu selle 33. aasta depressiooni ajal ameerikamaal oli. jaa muidugi on võimalus, et inimesed on sellest teadlikud või on kõik in denial ja juhtubki nii nagu on juhtunud ennegi..
no et selle peale mitte mõelda söön ma šokolaadikreemiga saia (samal ajal lähen paksuks) jaa joon teed ja vaatan vahelduva eduga animet, mis lihtsalt on naljakas.. ja sis mõtlen, et peaks lugema hoopis. et oleks täiskasvanulikum vms
Animesari on nimega Prince of Tennis. ja tore on selle juures see, et J mulle sellest rääkis ja meile mõlemale teeb see meeletult nalja, mitte see ei tee nalja, et mõlemale meeldib muidugi :P.. aga show ise on selline:
The series is primarily set in Tokyo, and centers around Ryoma Echizen, a tennis prodigy who attends Seishun Academy (青春学園, Seishun Gakuen^?), or Seigaku (青学^?) for short, a private school famous for its strong tennis club and talented players. Ryoma quickly defeats numerous upperclassmen shortly after entrance to secure himself a spot as one of the team's regulars. In pursuit of their ultimate goal of winning the National Middle School Tennis Championship, members of the team make new friends while learning and mastering increasingly complex techniques. Ryoma also begins to develop his own style of tennis, and eventually realizes what the sport really means to him.
nii jah, ja tegelased on nii nummid ja siganaljakad ja hästi välja arendatud, et noh.. ma olen vist liiga vaimustuses sellest..minu meelest igasugusen need spessial muuvid ja nende nimed on hiilgama toredad, plus veel see, et kõik nende emotsioonid ja värki võib välja lugeda nende näoilmetest. fun fun... J muidugi ütles, et need osad mida ma vaatan on veel mada mada dane.. pidi veel toredamaks minema. halleluuja!
aga tegelikult ma ei saa aru, miks berk mulle veel hinnet ei ole pannud. mul on kuri kahtlus et ta on minu ära unustanud..
tegelikult olen ma paarile muule asjale ka vahepeal jõudnud mõelda..näiteks sellele, et mis mõttes tikuvad sulle külge alati mingid sellised tüübid, kellest sul ei ole sooja ega külma? ah, millega ma olen selle ära teeninud? fk rsk.. muidugi ma ei suuda olla nii julm, et otse näkku öelda, et ega ma ei jaga ikka ka igale ühele oma telefoninubmrit. selle asemel ma lihtsatl ütlen et mkm ja naeratan toredasti ja küsimuse peale, miks siis ma lihtsalt ütlen "lihtsalt".. andekas.. ja ega muidugi sellisest vihjest ju aru ka ei saada. eks.

haalleluuja!

:P Täna on üks tore päev. Hommikul ärgates olid puder ja kohv valmis kõik ja puha ja siis rongile. Täna on tore päev sellepärast ka, et ma lõpuks sain oma viimased kirjutised valmis ja viisin nad ära. Täna on tore päev, sest ma ei oska midagi oma vaba ajaga pihta hakata :D. Ja täna on tore päev, sest ma sain A, mitte mingi mõttetu A, vaid üsna arvestatava, mis siis, et see õisi kirja ei läinud.. that is a good feeling :P
eniveis. muud põnevat ma suurt ei olegi teinud.