pühapäev, 27. veebruar 2011

midagi tuttavat

kuna täna on natuke feilipäev siis ma vaatasin tuju tõstmiseks sellist asja nagu tales of gisaeng. gisaeng on muide midagi sarnast nagu geishad on jaapanis. aga tegelikult on see video tore hoopis selle loo pärast, mis alguses mängima hakkab ja kus tsikk tõsiselt mõnuga tanstib. aahh, delish! kerisin mitu korda algusesse tagasi. ja isegi kui sa ei ole kdrama fänn (jah ma tean et teid on seal palju :D) soovitan seekord siiski videot ka kiigata sest ma ei tea. minul on küll meenutused lapsepõlvest praegu :D
NewTalesofGisaeng01.1

laupäev, 26. veebruar 2011

it's a celebration!

ee. sünnipäevakook (toorjuust+šoks): mmmm. jäätis. kohv. vein. sedasi tähistasin. ise pidin küpsetama ofkoors. aga täitsa mõnus oli :)

brother=bother?

on seal mingi kokkusattumus, et sõnadel BROTHER ja BOTHER erilist vahet ei ole? :D
vahel võiks neile küll võrdusmärgi vahele joonistada. vähemalt nii kaua kuni nad suureks pole saanud.
sest: little brothers love to bother you
ja nad kohe naudivad seda.
see kõik võib nüüd kõlada veidi masendavalt ja virisevalt, kuid pole üldse nii. see lihtsalt on üks vendade omadus ja fakt. neile tuleb siis lihtsalt mõni muu põnevam tegevus leida (kahjuks on see üsna raske).
mõned võibolla on kuulnud seda meie pere üht lemmikväljendit: "tahad ajan sind närvi!?" kusjuures sõna närvi tuleb hääldada sealjuures pikalt ja rõhutatult a la 'närrrvii' :). see pärineb Reinult kui ta oli umbes kolme aastane vist, või midagi sinnakanti. Rein oli jälginud seda, kuidas täiskasvanud käituvad (ilmselgelt) ja siis ta tuli selle lausega ükspäev lagedale. ta ei öelnud seda meile, vaid tädile, kes hirmsasti armastas närvi minna kui mainiti sõna 'liha' näiteks :D (söögi teemad toovad esile alati päris tugevaid emotsioone). ja nii ongi see nüüd meil väike omavaheline nali, mida ei olegi vist võimalik hästi ära seletada. ja see kuidas minu väikevennad armastavad kõiksuguseid totrusi teha selleks, et mind kiusata võib kõik selle lausega kokku võtta. and just because it's fun.
Rein oli väiksena üldse väga vaimukas. kui me veel väikesed olime, siis ema ütles meile õhtuti pärast mõne filmi vaatamist vms alati: "Nüüd (paus) magama!". mitte käsuna vaid sellise faktina pigem. mingi aja pärast hakkas ka Rein sedasi ütlema. ja kujutate ette ühte kolmeaastast sulle ütlemas: "Nüüd, magama!" :D
oh I love my little brothers, but they can sometimes be a bother :P

reede, 25. veebruar 2011

sa oled mingi nõukaaegne

tõsiasi, et ma olen isegi vanem kui meie uus vabariik teeb minust "mingi nõukaaegse". 
(ema armas mõttekäik minu kohta)
kuuldavasti olla ka '87 aasta talv (ja eriti veebruar) sama külm olnud kui praegu :) lume hulga suhtes ma küll natuke kahtleks :D
ja siis tänase päeva tähistamiseks läksin tegin väikse tiiru õues. jah, alustagem uute traditsioonidega uue aasta puhul? jalutuskäigud pidavat kasuks tulema. päike paistis ja oli tore. eriti tore oli Jessukese-last mängida, kuna hetkel pole võimalik vee peal küll käia siis on seda täiesti võimalik teha lume peal. päris põnev oli. ma ei kujuta ette KUI sügav see lumi seal tegelikult on (kahtlustan, et vist nii sügav, et kõndida seal sees küll ei jaksaks) aga seal kõrgel põlla peal oli küll täitsa vahva.


olid kord kaks jänest
 see nõukaaegne toode

kolmapäev, 23. veebruar 2011

that's how you rock the crowd

varuge umbes 20 minutit aega ja valmistuge peast kinni haarama ja pisaraid valama :D
the dream team versus 2PM
ja sealt tuleb Jacksonit ja Beyoncet ja MC Hammerit, Ricky Martinit ja mõnuga :D
siit on mu lemmik see teine seltskond kus see Ricky tuleb Ameerikast ja pursib korea keelt ja ütleb, et ta natuke oskab seda (ise väga õnnelik) ja annab oma parima (cue laughter from every korean out there):

ohh ja see on lihtsalt priceless... :D ahjussi style for the win! :D

neljapäev, 17. veebruar 2011

my worst nightmare

jessas nad on lausa ühte pilti suutnud need asjad toppida: leopardimuster ja see õudne karvane vest. aaaaa!!! why oh why.
but I will forgive them just this once. only because of this (and because the blonde one knows HOW to wear a suit - any kind):


 ma usun endiselt, et pilt ütleb tuhat sõna
tänan tähelepanu eest.

kolmapäev, 16. veebruar 2011

tõestust sellest, et ma ikka olen vist libahuntide liigist (või vähemalt WolveRiin):

täna kohe ei suuda mitte miski asja peale keskenduda ja kogu aeg sebiks ringi ja ei saa paigal istuda. ja mis ma näen. homme on kalendrisse märgitud täiskuu :D

esmaspäev, 14. veebruar 2011

awwwwwwwww

kas tekib tahtmine Seouli sõita? mul küll tekkis.


seal on ju niii tore, ja igal tänavanurgal on üks boyband kes kauneste laulab/tantsib. täpselt nagu iga teine korea mees on chaebol (ropprikka isa/ema poeg). kuigi ma täiega kadestan seda rinnatõstet, mis nad teevad :D
laul on muidugi täiesti nineties :D

ahsooo ja siis ma tahtsin veel näidata blondeerimise absoluutset feili ja üldse reklaamimise feili :D blondiine märkate ilmselgelt isegi aga ma pööraksin tähelepanu tüüpidele esireas vasakult teisel ja kolmandal positsioonil. hilarious. võimalik, et üks on operatsioonist siiani väsinud ja teine on öistest videomängude mängimisest tardunud olekus, aga võib ka olla, et nad on kaamerast hüpnotiseeritud VÕI siis on neil äärmiselt piinlik :D or they just don't give a f.. about this event :P

nostalgia, ahoi!

novot. ma tegin täna eksperiment-pannkooki. ja ema teeb, nagu näha, leiba.
eksperiment on sellepärast, et sisse ma panin kohupiima, seda ricottat, ja siis öko nisu täisterajahu ja rosinaid. üsnagi üllatav tulemus oli, kuna Andu tavaliselt rosinaid koogis ei söö ja seda jahu ma polnud varem kasutanud (retseptis oli ka ikka tavaline) ja siis juhtus ime ja Andreas lubas koogi sisse rosinaid panna ja ta võttis ühe ja siis võttis veel viis ja oligi nii. päris mõnus. maitsevad nagu oleks porgandikook, aga ilma porgandita. või midagi sellist.

nagu ma juba Miale mainisin, on mul sõbrapäeva puhul vist nostalgiahoog. ja võibolla sellepärast ka, et eelmisel esmaspäeval Tallinnas sai lapsepõlvesõbrannaga jälle muljetet. ja kõik meie seiklused jälle meelde tuletatud. küll see oli tore aeg, ma ikka mõtlen :D vahel lihtsalt ununeb ära. ja ma siis mõtlesin, et igaühel võiks olla selline sõber/sõbranna, kes sind eluaeg on tundnud ja kellega lapsena kõiksuguseid asju on saanud teha ja kes sulle luuletab kokku igasuguseid lugusid pargis asuvate varemete kohta. ja siis keskkooli ajal koos kaua üleval olla ja peolt tagasi tulles korteritädi ehmatada :D
mulle meeldib kuidas temaga on alati nii, et mitte kunagi ei ole vahet kui palju aega me pole näinud, ikka ja alati on tore ja mõnus ja kodune tunne. ja pole tiinekate draamasid ja saab asjadest rääkida, mõistlikult :)

siinkohal tervitan kõiki sõpru, kes neid ridu loevad, aga keda mul mitte iga päev ei ole õnn näha ja katsuda!

mul on üks eriline sõber veel. see on Tartu. 
Tartuga on mul ka sellised erilised suhted, et ükskõik kui kaua sealt ära olla, tagasi minnes on alati hea. reedel käisime isa-emaga nimelt Tartus teatris, ja nii kui linna tuled paistma hakkasid puges hinge kerge igatsus. tahaks tagasi.
teatris oli Puhastus ja oli huvitav. mulle kippus uni peale ja ma teadsin, mis toimub, ja mis edasi saab. ja ega eriliselt ei raputanud küll see asi. kuigi kõik oli kenasti tehtud. eriti meeldis mulle see tüdruku vene aktsent, mis oli väga armas. Hans minu meelest raamatus küll sellise "Arno" muljet ei jätnud (paralleele võib tuua ka Ashley'ga saagast "Tuulest viidud") ja see pimp tundus päris ehe.

staarid ja mittestaarid

WTF!?

Hyun Bin is totally a STAR :D
kuulan praegu raadio2st seda miskit saadet. seal nad räägivad Berliini filmifestivalist ilmselgelt ja siis raadiotsikk küsib asjatundjalt, et kas siis staarid ka kohal on ja mis kõik veel ja siis tüüp, saate aru!, hakkab seletama, et noh mis, staarid on praegu mujal ameerikas hõivatud kõik seoses igasuguste auhinnagaalade ja muu sellisega.
ma protesteerin. ei ole nii, et ainult hollywoodi näitlejad on staarid :D ja Binnie filme on festivalil lausa mitu. ja Binnie ON staar omal maal ja mujal ka :D obviously.

käsitöö sissekanne

ma avastasin, et mulle meeldib pisikesi asju kududa. selliseid, mis umbes nelja tunniga valmis saavad. põhiliselt osutuvad sellisteks esemeteks mütsid ja kindad, kahjuks. nagu näiteks selline siin paremal, mis sai teha samast lõngast nagu isa kampsun. siis kui ma ükskord lõpuks selle valmis sain :D (ütleme nii, et jõulukingist sai näärikink). sest olgem ausad, millegipärast tuleb alati pikk-pikk paus vahele kui varrukaid on tarvis teha. isa kampsun oli muidugi selline väga mahukas ja keeruline värk - palju palmikuid ja värksi.
aga see parempoolne on mu uus lemmikmüts.
Nii, ja siis vasakul on Helena müts :) julgesin ka pähe tõmmata. selle palmikuga on sedasi, et ma kohe ei teagi kuhu seda peaks paigutama, et oleks hästi peas. aga eks seda näeb veel.
ja sallid on ka toredad. seda ma ka teen juba paar nädalat vahelduva eduga.


algus

salli on ka lahe kududa. eriti kui on selline muster, mis kiiresti vaheldub. :) ja mohäär jääb üldse lahe. nüüd ma lähen söön ja koon edasi :)

kolmapäev, 9. veebruar 2011

[me thinks]Tallinn doesn't like me

kui poole tunni asemel 2 tundi linnaliiniga pusserdama peab ja ühest koju suunduvast bussist maha jääd ja peaaegu et teisest ka, siis tekib frustratsioon ikka küll. just siis kui ma juba hakkan mõtlema, et Tallinn paistab täitsa okei pean ma oma mõtetes kahtlema. see on kahe otsaga asi, kuna ühelt poolt asuvad seal toredad inimesed on linn ise miskipärast alati kole ja trööstitu ja alati tervitab mind kena vihmasaju või mõne muu toreda nähtusega (nagu busside marsruudimuutus). ja kui bussi pealt ostes on pilet röövelhinnaga. pole üldse lahe.
ma ei tea. ehk olen ma eelarvamuste küüsis ja mida kõike veel, aga ma tõesti üritan eksole :D ja mõnikord ei ole lihtsalt tahtmist vabalt võtta.
õnneks ei pidanud ma bussidega üksi kaklema ja Sandra oskab tuju jälle paremaks teha (nii harva kui see mul ka juhtub) 
thank god for her :)

neljapäev, 3. veebruar 2011

ma mõtlesin kaua kust otsast sellele teemale läheneda.
ja ega vist ei olegi õiget otsa. aga ma tahaks öelda, et eestlased on vahel ikka võhiklikud matsid küll. eriti purjusolekus, aga mitte alati ei ole selleks vaja purjus olla ka. ja see on ka põhjuseks, miks pensionärid parim publik on. 
seekord (laupäeval) käisime erapeol esinemas. see tähendab, et ei olnud rahvamaja pidu. ja oli suhteliselt ebameeldiv kogemus küll. 
ebameeldivaks ei teinud seda see, et väikesed lapsed natuke esinemise jaoks tarvisminevat ruumi okupeerisid või siis see, et muusika hakkis kummaliselt või see, et oli palav nagu saunas (riideid vahetasimegi saunas, hea et kostüümid seljast ära tulid :D), või isegi see, et inimesed purjus olid ja käitusid nagu purjus inimesed ikka. sellist asja leidub igal pool.
ebameeldivaks tegi kõige selle see, kuidas inimesed arvavad, et sõna kõhutantsija võib asendada sõnaga strippar, ja kõva häälega on tarvis kommenteerida kui toredasti pekid ikka värisevad.
harimatus ma ütleks, on kõige koledam asi. kahju iseenesest, et inimesed ei tee asjadel vahet. ja tüdruk, kes meid sinna kutsus ka ei paistnud teadvat, et tegelikult kõhutantsija ei tähenda seda, et tal on väga vähe riideid seljas ja ta võtab neid järjest vähemaks. kodutöö on tegemata. ma arvan. kurb.
strptiis ja sületants ei ole isegi araabiamaades kõhutantsija eesmärk ja tegelikult tuleb tantsijat austada. näiteks on araabiamaades au sees hoopis kurvikamad kõhutantsijad, mitte kondikubud. sest sealt ei paista see tants väga välja XD ausalt öeldes.
muidugi ei ole eesti araabiamaa, aga siiski mingi austus peab ju olema!

aga ma annan endale aru, et ega mingitelt suvalistelt süldipeolistelt ei saagi eeldada, et nad tantsu mõistaksid. KUIGI oli ka toredaid inimesi, kes tänasid ilusa etteaste eest. see tasakaalustas teiste matslikku käitumist. aga ainult natukene.

kolmapäev, 2. veebruar 2011

the answer to the question of all times:
If you don't like it why are you watching it?

I don't know. 'cause I am.

so there you have it: there's ALWAYS a reason.