traveling through..

kui ma esmaspäeval oma sammud rongi poole seadsin oli hommik kell 7.05.
kui ma Kuperjanovi tänavale jõudsin astus silma- ja kõrvakliinikust välja keskealine mees, kes jäi korraks seisma ja tõstis käed kõrgele õhku ja naeratas teisele poole teed.
päev möödus unesegaselt ja kontrastiivse analüüsi kütkeis. justtäpselt kütkeis, sest see oli viimane eksamisessiooni peatükk, mis pidevalt muudkui venis ja venis ja venis.. lõpuks ta ka valmis.
teisipäevased reisimised viisid meid emme issi ja õega ida-virumaale, mäetagusele. sõitsime sinna läbi rakvere ja kohtla-järve. ja merest mööda. seal oli ilus. tuulepark oli ka lahe. ja üldse oli tunne nagu oleks hoopis kuskil teisel maal, sest päike paistis ja maastik oli hoopis kena. ja siis need taamal paistvad tuhamäed.. lahhe. siis me arutasime tükk aega, kes kuskil ida-virus käinud on ja mida näinud. üldiselt oli kohtla-järve päris huvitav läbisõit. kõik need vanad majad ja kakskeelsed tänavad ja imelikud ristmikud. ja kummituslossid. peaks nagu linn olema vist?? aga näeb täpselt välja nagu küla.
ja siis oli tätte kontsert. rahvamajas. mis oli ka huvitav kogemus. tema seal kammimata juuste ja luraka kampsuniga laval ja räägib igast ulakaid jutte oma laulukeste vahele ja publik kõik viksis reas ja soengud peas..
ohh. ja siis, ma sain paar eksamihinnet ka lõpuks teada ja sain kahe positiivse üllatuse osaliseks :)

gotta love wiki

Procrastination is a behavior which is characterized by deferment of actions or tasks to a later time. Psychologists often cite procrastination as a mechanism for coping with the anxiety associated with starting or completing any task or decision. ^[1] Psychology researchers also have three criteria they use to categorize procrastination. For a behavior to be classified as procrastination, it must be counterproductive, needless, and delaying.^[2]

For an individual, procrastination may result in stress, a sense of guilt, the loss of personal productivity, the creation of crisis and disapproval from others for not fulfilling one's responsibilities or commitments. These combined feelings can promote further procrastination. While it is normal for people to procrastinate to some degree, it becomes a problem when it impedes normal functioning. Chronic procrastination may be a sign of an underlying psychological or physiological disorder.

While academic procrastination is not a special type of procrastination, procrastination is thought to be particularly prevalent in the academic setting, where students are required to meet deadlines for assignments and tests in an environment full of events and activities which compete for the students' time and attention.

kopi peist.

kirjeldus minu elus toimuvast. ajee.