Kui ma nüüd täitsa algusest alustaksin siis peaksin ütlema, et järjekordset õhtust filmi valides vaatasin ma sellest mitmeid kordi mööda. mulle tavaliselt Steve Carell ei meeldi. aga ohh, seda poleks siiski pidanud tegema - eelarvamused nimelt on kurjast.
iseenesest on filmi keskne idee selline tüüpiline magnet - kuidas inimesed on ära unustanud, mis neil on, ja ei oska sellest rõõmu tunda enam või ei tea tegelikult, mis neil olemas on (lugesin just ühte raamatut, kus selle tendentsi üle pikalt arutletakse niiet, läks teemasse). teisalt aga jälle see kuidas probleemi modernselt lahendada üritatakse - tehes pakendit ajakohasemaks.. ühesõnaga - recycling the man. ja siis see, mis mulle alati mõjub - kuidas kenas pakendis tropp või noh.. arrogant ass normaalseks meheks muutub..
and let me just say: Julianne Moore, Ryan Gosling (kelle stilistid teevad ikka väga head tööd selles filmis) ja Emma Stone.
enne Emmast rääkimist ütleksin veel, et filmi püant oli nauditav :D ja igatahes oli kõik suhteliselt vahva. seekord on hakkama saadud ühe toreda komöödiaga. ilmselgelt selle pärast: Characters in comedies don’t know they’re in a comedy and they shouldn’t act like they are in a comedy. siin filmis see igatahes ka sedasi on.
niisiis. I LOVE Emma Stone! :D ükspäev vaatasin lambist filmi Easy A, kus ta peaosa mängis ja mulle hakkas ta meeldima. juhtus, et ta mängis ka selles filmis siin. temaga on sedasi, et ma kohe tahaks olla siuke nagu tema, seda ei juhtu väga tihti. mulle meeldivad tema karakterid ja mulle meeldib kuidas ta neid karaktereid mängib, minu meelest täitsa osav komöödik. :)
assooo, ja siis ma kogemata avastasin, et üks supermodelli osavõtjatest on ka nüüd näitlejaks hakanud. tükk aega mõtlesin, et ei tea, miks ta nii tuttav paistab. nüüd tean :D
