pühapäev, 19. detsember 2010

cheeky monkey

kes mäletab veel kuidas olid lood Kanye, Love Lockdown'i ja minuga aastal 2008? nagu kõik targad inimesed teavad, siis ajalugu kordub. 
taustainfoks nii palju, et tema pidevalt muigvel ilme seal videos on minu jaoks veits kriipi, kuna ta mängis ühes teises kohas päris usutavalt külmaverelist  südametunnistuseta palgamõrvarit, kes ei rääkinud palju (kuigi tema evil smirk ütles juba kõik), kuulas depressiivset klassikalist muusikat ja jõi kallist veini (ain't that a show-off)
but he looks damn fine in that suit.
ja see kitarriga ahv on chill.
plusspunkte lisab ka see, et video on must-valge ja naised on ka päris ägedad :D
ja see lugu mõjub mulle nagu rootsi hip-hop. et siis hästi.

teisipäev, 14. detsember 2010

man this woman is awesoooomeeee!!! 
mulle muidu ka meeldib see lugu mis ta seal kontserdil laulab. AGA. nii kui ma kuulsin esimest fraasi ma mõtlesin, et jeeeerum ma oleks tahtnud seal koha peal olla... ja kui ta sedasi laulab meeldib mulle see laul veel rohkem. plus. vaadake publiku nägusid. that's bliss I tell ya, bliss

esmaspäev, 13. detsember 2010

kui ma siis lumetuisus rongiga Sandra poole sõitsin, lugesin ma Dracula't. ja mis ma näen. kohe esimesel lehel on põnevad spekulatsioonid taristu teemal:
"It seems to me that the further East you go the more unpunctual are the trains. What ought they to be in China?"

mulle tuli kohe Maria meelde :)

meem

üldiseks kommentaariks olgu see, et 'mida ei mäleta, seda pole olnud'.
1. One movie that made you laugh:
viimati naersin ma palju kui ma vaatasin sellist filmi nagu Going the Distance
2. One movie that made you cry:
Koizora tuleb meelde.. ükski Hollyka film ei ole mind sedasi nutma pannud küll.
3. One movie you loved when you were a child:
hmm.. when I was a child.. ei tulegi meelde. ma ei tea kas ma siis nii väga enam laps olin, aga ühel hetkel ma fännasin praegust jõulumaratoni filmiseeriat Die Hard. I know. interesting choice. aga kellele siis määrdunud maikaga Bruce ei meeldiks?
4. One movie you’ve seen more than once:
Angus Thongs and Perfect Snogging. kuigi selliseid filme on mitu valisin selle, sest see on minu jaoks kõige kurioossem variant. see on täiesti selline tiinekate film ja ei peaks mind nagu üldse liigutama, aga seal on Alan Davies ja imepärane inglise aktsent :)
5. One movie you loved, but were embarrassed to admit it:
haha. seesama eelmine: Angus Thongs and Perfect Snogging. again, for the same reasons.
6. One movie you hated:
ma ei vaata neid filme lõpuni, mis mulle ei meeldi. seega: mida ei mäleta, seda pole olnud.
7. One movie that scared you:
alguses ma mõtlesin, et sellist filmi ei olegi. aga võta näpust.. tuli meelde Johnny Depp ja  'Dead Man', mida ma öösel vaatasin ja oli küll natuke kõhedust tekitav.
8. One movie that bored you:
järelikult oli nii igav, et jälle ei mäleta.
9. One movie that made you happy:
Antique Bakery
10. One movie that made you miserable:
Remember Me. pärast olin heas mõttes 'miserable'.
11. One movie you weren’t brave enough to see:
I don't have such movies.
12. One movie character you’ve fallen in love with:
I think Genji, kui ta sõtta läks..
13. The last movie you saw:
Knowing. kui mitte arvestada eilseid katkeid etv2 pealt tulnud aasia filmidest :P
14. The next movie you hope to see:
Cyrano Agency või Psychic.

laupäev, 11. detsember 2010

*

heh. tundub et ma ikka oskan õiget aega valida, millal söbranjele linna külla sõita. 
sõitsin neljapäeval tartusse rongiga ja polnud mingit probleemi, kui välja arvata see, et rakkesse sõitsime veerand tunni asemel 25 minutit pinnatuisuga. põnev. ja siis kui tartusse jõudsin oli lumesadu nii tugev, et enda ette nägin 2 meetrit ja lund sadas silma ja tore oli :D. lumesadu jäi järgmiseks päevaks vaiksemaks ja meie mõtlesime, et mis tormist need ilmateadustajad küll rääkisid, kõik tundus tibens-tobens olevat. 
aga tegelikult sõitsin ma vist kuskile teise reaalsusse, sest nagu selgub, on virumaal vahepeal toimunud suursugused muudatused lume hulgas (väike-maarjas nimelt on nüüd üle 60 cm lund sadanud, mis on üle mitmekümne aasta detsembrikuu uus rekord) ja teede olukorras. autod on olnud kõikjal lumevangis ja aiaväravad lume all kadunud. täitsa huvitav. räägi siis veel et eesti on väike. ega ta nii väike ei olegi.


neljapäev, 2. detsember 2010

they did it again

okei. ma saan aru. on jõulutraditsioonid ja kõik ja puha, aga nimetada seda siis veel kaunistamiseks? ma ei teaaaa...
marko näitas meile telekas juba paar päeva tagasi kui kenad jõulukuused erinevad eesti linnakesed omale soetanud on, mis nad selleks kõik teinud on ja kui palju maksnud. mehed riputasid jõulutulesid ka üles juba. kena-kena. selle vastu mul ei olegi midagi. 
ma tahaks hoopis rääkida sellest, mida nad igal aastal tartu jõulukuusega teevad. see on puhas maitselagedus, mis seal toimub. ma tean, et ühelt poolt on tarvis lastele tegevust leida ja jõulumeeleolu luua ja kõik see värk. ma tean küll, miks seda tehakse. aga tehke kuskil mujal. palun. miks nad panevad need lapsed neid õudseid paberijubinaid ja õlehirmutisi sinna kuuse külge rippuma kõigi inimeste silmailuksõuduseks. yes, you can throw eggs at me or sth. ja väita et ma olen paha, sest mulle ei meeldi laste kunst. ei. mulle meeldib küll laste kunst aga sellel on oma koht. ma ei ütle, et nad ei tohiks seda eksponeerida linnarahvale või miskit sellist. vastupidi. tehke, mõnuga. 
ja muidugi on lastel vaja mingit jõululootust või misiganes nad sealt saavad kui nad need jubinad sinna kuuse külge riputavad. aga see näeb kole välja. ja ma keeldun seda kuuske ilusaks nimetamast kui seal ripuvad segamini elektritulukesed ja paberilipikud. see ei ole silmale ilus või armas. 
see on tõesti ainult minu stiilieelistus (ei, ilmselgelt on mind ema mõjutanud), aga mulle meeldib kui kaunistused siiski piirduvad ühe joonega. pangu siis terve kuusk paberilipikuid täis. ma oleks rahul. palun vabandust, aga  ma olen juba viis aastat omaette kirunud, et see kakofoonia ja õudsus seal all servas on lihtsalt jubedus. 

reede, 26. november 2010

vaatepunktide erinevusest

jätkuks mu eelmisele postitusele..
jutt siis sellest kuidas erinevad generatsioonid mõtlevad sellest, miks õue võiks minna :)
MINA.
vaatan aknast välja, mõtlen: ohh, vägev ilm, läheks õue. jalutaks koduaiani või miskit. äkki saab mõne toreda pildi. mõeldud tehtud.
EMA.
ema sõitis koos isaga minust poolel jalutuskäigul mööda ja mõtles, ohh täna on ilus ilm, tüdrukul on fotokas kaasas. tore-tore. (great minds think alike). isa olla samal ajal mõelnud, et imelik et riin nii paksult riides on. 
VANAEMA.
selgituseks nii palju, et nii 5 aastat tagasi elasime me vanaemast üle tee. aga siis oli tulekahju ja enam ei ela (lootust on et lähematel aastatel siiski jälle). teel poodi märkas vanaema mind, kes ma süvenenult lumehelvest üritasin pildistada, ja mõtles: küll see riinuke on nii õhukeselt riides. hiljem, kui ma juba teda märkasin ja juttu läksin rääkima, mõtles ta: küll need saapad on tal ikka libedad, peab ettevaatlik olema (mida ta korduvalt mureliku häälega ka mulle kuulutas, lisaks "õhukesele riietusele"). ja miks ma ometi tema juurde tuppa ei taha minna, et siin õues kurbliku näoga aia poole vaatan.

mina mõtlen, et paganama palav on. müts on peas ja kindad käes, villased sokid ka jalas. täitsa mõnus on tee peal uisutada. polegi ammu saanud sedasi teha. ja aeda sisse ei saanud ka hüpata, sest lumi oli liiga sügav. ma saan vanainimesest muidugi aru küll. ega ta ei mõista, et mul on ju absoluutselt igal pool soe ja palav. arusaadav. ta pole minuga koos loengus istunud, kus teised on jopedes ja mina maikaväel. "kurbliku nägu" olla ta emale hiljem poes kommenteerinud. sest tunni aja pärast oli vanaema ikka veel poes, kui ema kohvi ostma läks. ja vanaema juurde lähen siis kui ma tahangi toas istuda ja kuulata, mis ta räägib. mitte siis, kui on ilus ilm ja õues on ka tore jalutada, üksinda ja omaette :)

käisin uiskamas



täna paistis päike. lund oli öösel kõvasti juurde sadanud ja natuke libe oli ka - sai uisutada mööda teed. mõnna. tee peal kohtasin vanaema ka, kes läks poodi. vanaemal on vinge soome kelk, tahaks endale ka sellist, et vahepeal pikali ei kukuks. aga ma sain vingeid pilte ka :)

khm

so. ühel päeval tõmbas viluloog minu tähelepanu sellele, et ainult tema kirjutab sellest, millega ta tegeleb seal kaugel kuningriigis, seitsme maa ja mere taga.
mina mõtlesin selle peale, et mis nüüd mina, siin igavas hallis eestis. eksole. 
 
aga eile-täna tuli meil lumi maha (umbes 25 cm pidi olema, võib olla et on ka rohkem) ja eesti on valge (ja rekkad driftivad ja otsustavad kraavis jalga puhata) ja täna isegi päike peaaegu et paistis pilve tagant. ja meile tuleb lausa euro külla jaanuaris, niiet nii helge ja tore ja sündmusterohke elu on meil tegelikult. ainult et ma ei viitsi ennast kätte võtta ja kirjutada.laiskvorst nagu ma olen. aga laiskus pidavat inimest edasi viima, nii ütlevad targad esivanemad. ma natuke kahtlen, kas minu laiskus inimkonda nüüd edasi viib aga eks me näe..
 
igatahes laupäeval ma lähen sünnipäevale. tuleb selline rahvamaja süldipidu simuna taidlejate seltsis. saab jälle tore olema ilmselgelt. meie eeskava koosneb seekord sallitantsust väikese lisaelemendiga. kuna sünnipäevalapseks on rahvatantsurühm siis tuli selles teemas midagi aretada. simunas on kõhutantsutrennis väga tore käia. ma olen pm kõige noorem seal (kui Liisu välja arvata), ülejäänud on sellised emavanused. aga sellised lõbusad tädid, et lase olla :D ei vingu ega midagi.

ahsoo. ajaviiteks ma õpin siin korea keelt iseseisvalt ja koon mütse ja veste ja salle..
idüll.

reede, 19. november 2010

talk about addictions

täna öösel nägin ma unes kuidas ma väikeses tühjas väga hästi valgustatud külapoes sisseoste tegin.
seni on kõik normaalne kuni ma ühe hiiiiiigelsuure krõpsupaki lahti harutan ja pool sellest mingisse teise kotti topin (mis seejärel krõpsust pungil täis on, nii et igal sammul tahab mõni välja hüpata), et siis kassa poole minema hakata. selle paari hetkega oli pood rahvast juba täis ja järjekorrad hirmus pikad. ei, ma ei söönud vahepeal krõpse ära või miskit. ootasin rahulikult oma korda. kui ma kassani jõudsin tegi müüja suuri silmi minu teguviisi peale ja ütles seejärel, et nii me krõpse ei müü ju. mina ütlesin, et mina tervet pakki ära ei söö ja ma olen ennegi sedasi ostnud (praegu tuleb meelde, et ma olen sedasi küll pabertaskurätte ostnud komarksist :D) edasi ma ei tea mis juhtus, sest ma ärkasin üles. seda ma aga tean küll, et mul oli kavas veel teise poodi minna küüslaugudipi järele. sest selles väga valges poes seda ei müüda.
Now what would that say about me?

teisipäev, 9. november 2010

no, not a square dance

möödunud nädalavahetusel seadsin mina sammud tallinna poole. miks? tantsima, ikka tantsima.
käisin oma elu esimesel kõhutantsu festivalil. ee.. workshopidega. mingites laagrites ja värkides ma olen ikka käinud, aga selliseid päris pärismaiseid kõhutantsijaid pole veel oma silmaga õnnestunud mul näha ja katsuda (kui välja arvata see üks, keda me Hurghadas mingis koopaklubis 'tantsimas' nägime).
ma siis läksin ka ühte trenni, kus õpetas meile trummi (teatud liiki köhutants XD) üks rõõmupallist iisraellanna. ja kui me olime harjunud sellise nurgelise tantsuga trummi puhul, siis tema võttis kõik meie eelarvamused ja viskas kus seda ja teist. sest tavaliselt on need trummikad sellised kus tibid seisavad paigal ja teevad igasuguseid puusaringe ja värinaid ja laineid ja nõkse ja mida kõike veel sedasi hmm.. kuidas nüüd öeldagi in a restricted manner. Nii ta siis ütleski, et see tants ei ole mitte square, yes (jah, ja siinkohal võivad inglise fillid mõelda selle sõna konnotatsioonidele, mis on kõik sel puhul tõsi :D). it is floowing.. which I loooved. natuke meenutas seda kaasaegset tantsu sest midagi ei tulnud eriti välja, ja siis ta oli inspiratsiooniks kasutanud ka kõiksugu muid tantsustiile ja siis oli üldiselt väga mõnus jungle style. ja karmid tuimad eestlased nagu me oleme, emotsiooni on meist raske kätte saada. õnneks leidus seal lätlasi ja leedukaid ja venelannasid, kes selle kõik korvasid :D
eriti tore oli see, et ta meid inglise ja vene segakeeles õpetas, ja siis cheburaska lugu laulis. jõle kift naine. ja arvestades seda, et ta polnud vist ilmselt mingi 24 tundi maganud oli ta superenergiline.
and gosh, she makes it look so easy..

ja siis põhjusmõtteliselt on novembrikuu meil tantsukuu, sest iga nädalavahetus saab kuskil tantsidaaa :) kostüümides. äge.

teisipäev, 2. november 2010

Masuka made a Bieber joke and now Karev jumps on the bandwagon?

tekkis mul küsimus kui vaatasin Dexteri viienda hooaja kolmandat episoodi, kus Masuka viskab nalja seoses Bieberiga:


and then and then! vaatan ma Grey anatoomiat ja Karev lajatab samalaadse naljaga.
situatsioon on selline, et 9aastane naispatsient kuulab oma palatis (tegelikult kuulevad seda ilmselt kõik haiglasolijad) mingit bieberi lugu ilmselgelt, sest Karev käsib tal muusika vaiksemaks keerata, sest mitte kogu maailmal ei ole bieber fever..... not that he knows.. what that actually is.. (because, really, he does not even like kids..)

kas naljakirjutajad on ühed ja samad, bieber otsustas telesse trügida, või said naljad lihtsalt otsa? küsin ma.
mitte et ma mõlemal juhul hüsteeriliselt itsitama ei oleks hakanud. Masuka and Karev DELIVER :D
oh the joy of american entertainment industry

pühapäev, 17. oktoober 2010

The Curious Case of The wimp and Mr Dimples

Minu arvamist mööda on sellel noormehel väga tänuväärne näolapp õnnestunud saada.
Esiteks, kui esmapilgul talle peale vaadata ,siis ei ütleks küll, et ta nii šarmikas võiks olla. Paistab teine selline hädine ja suht keskpärane olema. 
Piisab aga ainult sellest kui tal natuke lõbus hakkab ja kõik tema ümber lööb särama. Vähemalt nii ma seda ette kujutan. Igatahes, kui ma seda sarja vaatasin (kus ta üht peaosa mängib)
siis ma kohe mitte ei suutnud ise naeratamata jätta kui tema seda tegi. Ta on nakkav. Igatahes.
Huvitaval kombel suutis see sari oma  karakteritega olla kuidagi sedasi dünaamiline, et esimese poole vedas kõike oma positiivsuse ja põselohukestega see armas Gu Mi Ho (ta on lihtsalt nii awww, kui välja jätta see, et teoorias peaks ta olema julm meeste maksaõgija) ja suur osa teisest poolest oli selle tüübi põselohukeste võidukäik ja siis vahepeal angst ja tasakaalustamiseks, või siis augutäiteks, oli kolmandaks osatäitjaks valitud lihtsalt miski pretty boy kes ühel korral oli päris fierce ka.
Lihtsalt. Minu meelest on see sari üks parimaid in kdramaland sellel aastal. It’s fun, it’s quirky, it’s cute, it’s got angst. And what’s most important – it’s got charisma. In every possible way. :)


teisipäev, 5. oktoober 2010

üks mees lausus ühes filmis kuldsed sõnad:
only brave men get pretty women.

see seletab kõik

neljapäev, 30. september 2010

miks ma ei taha "telefonimüüjaks" saada

kas ka teile on helistatud ja pakutud seda imeimelist raamatut ravimtaimedest?
mulle on.. 3 korda. ja kahtlustan ka neljandat.
kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis algas see saaga sellest kui see müüjatibin mulle helistas ja seda raamatut pakkus, jutt kõik ilus ja kena ja tore. viisakusest kuulan ma nad alati ära. siiski. meil ei ole tarvis juba sajakolmandat raamatut ravimtaimede kohta, mida me isegi ei loe. sest a) meil pole keegi überhaige ja b)me ei käi neid ravimtaimi kuskilt metsa alt rõõmsasti korjamas.
eniveis. ütlesin, et pole tarvis. see kõik oli umbes nädal tagasi.
täna istusin isaga elutoas ja jõin kohvi kui helistati isale.. seesama number ja seesama tsikk ja seesama imeline ravimtaimeraamat. ma sain isa näoilmest aru, et on seesama :D ütlesin talle, et ema ütles, et meil ei ole vaja seda raamatut.. isale nimelt meeldib igasuguseid raamatuid tellida vahel. siis ta ütles tsikile, et ta mõtleb ja aidaa.
ja arvake, mis siis juhtus?
paari sekundi pärast helises minu telefon ja helistas ei keegi muu kui telefonimüüjatar.. seekord ma vastu ei võtnud..
läks mõni aeg mööda, ema jõudis vahepeal koju. ema rääkis, et talle olid nad ka helistanud ja telefon helises jälle. seekord lasin emal vastu võtta, kuna ma ei viitsind jälle kuulata. ema ütles seepeale tibile üsna kurjalt midagi stiilis: te olete meile juba korduvalt helistanud, lõpetage ära, me ei taha seda raamatut. 
nagu tõesti. ma juba ütlesin, et ei taha, kustutage mu number nimekirjast.

ja mõnikord nad isegi ei küsi kas mul on aega nendega rääkida. okei. oleme ausad. see tibin ei küsinud. siiamaani on ikka küsitud ka.. aga lihtsalt nahaalselt seletama kukkuda. ei aitäh

teisipäev, 28. september 2010

see pilt võiks täiesti eesti riigi poliitikamaastikku iseloomustada. ma siin omaette mõtlen.
kuidas küll jaapanlased seda juba ammu teadsid (pilt on pärit jaana raamatust (via Skype), mis jutustab mingi saare elustikust või miskit sarnast)
mulle väga meeldib see pilt. 
ja siis mul hakkas piinlik ka, sellepärast, et mingi totakas BLOND opositsioonitsikk oli üllatunud, et riigi eelarvesse tuleb raha selle riigi rahva taskust. või midagi.
ma arvan, et selle väite järel oleks täiesti paslik olnud isegi üle saali hõigata see kuulus lause: NO TULE TAEVAS APPI!
 
et siis, minu viimaste päevade emotsioon peitub selles pildis. mina olen see mees, kes taeva poole vahib. 
ükspäev ma tegin kooki ka.
siiani kõige parem õunakook, mis ma teinud olen.
(Marisele kiusatuseks XD)

laupäev, 11. september 2010

a pretty song

leidsin täna jõhvikate 'treasure box'ist imeilusa laulu. :)
see naine lihtsalt oskab nii laulda et on hea. on repeat.

neljapäev, 12. august 2010

tänased vaatlused

  • puhitud* raps näeb välja lilla. jah. lilla. ja ajab aevastama.
muidu on rapsi seemned mustad :)
  • kui vaatad, et aurutist tuleb mahla sedasi aeglaselt, et purk saab alles varsti-varsti täis. siis see tunne on tegelikult petlik. purk saab üsna pea täis.
  • kui kassipoeg kräunub siis ta on kas a) näljas või b) niisama segaduses. lähemal vaatlusel selgub, et pärast söömist jääb ta siiski mõne aja pärast vait ja põõnab nagu nott.
  • mullaproovide keskel on päris pentsik arvutiga istuda :)



*see tähendab seda, et neile on lisatud mürki. või miskit sellist.

huvitav, mis päev täna on?

pühapäeval oli meil suur torm, ja olgugi, et meie külakeses ei olnud see just kõige hullem (ainult paar juurtega maha kistud puud ja mõni pikali kukkunud elektripost) on ajaarvestus segamini.
iga päev ärkad üles mõttega, huvitav, mis päev täna on?
ajaarvestus käib sedasi, et pühapäeval oli torm, siis läks elekter ja vesi ära, teisipäeval tuli vesi tagasi. täna oleme neljandat päeva ilma elektrita, järelikult on neljapäev.
kurjad keeled räägivad, et meie saame elektri tagasi vist kahe nädala pärast?????? nagu mis mõttes, ülejäänud külal on elekter olemas täitsa. poes ei ole elektrit... üks pood töötab, aga sealt ka erilist miskit süüa ei saa..
õnneks on isal töökojas elekter. meil on nüüd uus kodu.. fun. värsket õhku saab palju ja siis unerütm toimub ka vastavalt valguse ära kadumisele ja tagasi tulemisele. tervislik. ma ütleks..
aga tüütu.

laupäev, 7. august 2010

Rein tegi mulle justsama teatavaks, et tema on näinud liblikat liuglendu tegemas.
Kas teie olete?

kolmapäev, 4. august 2010

parim filmielamus ever

Antique Bakery (2008)
Korea.
pean tunnistama, et olin juba varem sellest pealkirjast silmad üle libistanud, aga see miskipärast ei kutsunud vaatama üldse. miks ma seda lõpuks siiski otsustasin vaadata? põhjus lihtne: Joo Ji Hoon  + Kim Jae Wook + igavus. Ma avastasin, et Ji Hoon'i (ülemine vasakpoolne isend) olen varemgi juba tegutsemas näinud, ja mulle meeldis, kuidas ta tegutses. sama lugu ka ülemise parempoolse isendiga, kes peaks Jaanalegi tuttav olema (Coffee Prince). 
film on lahe. superlahe. ei olnud nii, et vaatan lõpuni sest ma juba alustasin sellega. mõtlesin siin, et kuidas kõige paremini selle filmi olemust edasi anda, aga ega ei olegi vist kõige paremat moodust. kõige olulisemad ongi need neli tegelast pildil, kellest üks on tüüp minevikuvarjudega (translation: näeb öösel õudusunenägusid) ja siis selle tema probleemi ümber käibki kogu tegevus. nimelt tulenevalt ühele intsidendile lapsepõlves vihkab ta kõike magusat. iroonia seisneb selles, et ta otsustab ühel päeval avada poe, kus müüakse ainult kooki ja küpsiseid. 
ja siis on üks geitüüp, see parempoolne. nemad kaks on juba  keskkooliajast tuttavad omavahel. nimelt andis esimene teisele kenasti korvi, mille tagajärjel muutus ta nö monsteriks (nagu nad animetes armastavad öelda) ta on:  'not just any gay guy, he is the Gay of Demonic Charm' niiet jah, mitte keegi ei suuda talle lihtsalt vastu panna. ja siis tekib vahvaid olukordi. (miskipärast mängib Jae Wook siin jälle miskit kokka.. I wonder..) näitlejameisterlikkus paneb arvama, et ta võiks vabalt ka päriselus olla samasugune.
alumine vasakpoolne on juunioride meister poksimises või miskit sellelaadset, tal on äge paremhaak ja talle maitseb kook.
ja alumine parempoolne on ülemise vasakpoolse natuke ullike kohmakas ent südamlik bodyguard. 
 nende kõigi vahel tekib selline huvitav ja tore dünaamika. üleüldse on selles filmis lahedad karakterid ja toredad lahendused. Ji Hoon sõidab laheda miniautoga ja koogiküpsetajale tuleb külla endine nö õpetaja aka exboyfriend, kes lisab veel vürtsi juurde. ah soo. tore on ka see, et sinna bakery'sse ei saa tööle võtta naisolevusi, sest see gay tüüp ei suuda naistega üleüldse rääkida ja meestega tekib see probleem, et nad armuvad ära temasse ja siis lähevad hulluks, niisiis tuleb kohe teha staring contest ja kes temale vastu peab, saabki tööle. poksija ja bodyguard osutuvad immuunseteks :D
ei ole igav ja aeglane vaatame pikalt kaugusesse film :P

teisipäev, 3. august 2010

smooooth..

hehe. ma puht sportlikust huvist klikkisin 'subscribe' sment'i kanalil ja nüüd olen kogu aeg värske K-kraamiga kursis XD. eniveis. ma siin vaatan ja tahan ka sedasi osata.
seda ütleks ka, et see triibulise särgiga tüüp hõivab kogu tähelepanu kogu aeg. ei tea kas asi on särgis või selles, et tal on kõige lühemad püksid, juustes, häppi-gou-laki ättituudis või hoopis tema tantsuoskuses.

informatsiooniks nii palju, et see on video sellest kuidas selle laulu järgi tantsima peaks. vist?

pühapäev, 1. august 2010

Love Love Love



mm.. see pikajuukseline on mu K-lemmikhäälega poiss :) ja laul on ka lahe.
mis siis, et ei ole enam nii väga poiss.

kolmapäev, 28. juuli 2010

varsti algab Weedsi aeg XD
well look at them boys all grown up. eniveis. hea annus absurdust augustis jälle teleekraanil :)

neljapäev, 22. juuli 2010

ma siis kiikasin ka eclipse'i interneeduse avarustest.
peab ütlema, et jäin peaaegu et rahule. ei oodanudki nagu midagi erilist. see pidev musitamine tundus naljakas miskipärast kõige selle jooksmise ja võitlustseenide vahel.
ja muidugi oli jacobil seekord jälle kindlasti legendaarseks muutuv repliik öelda, mis laias laastus oli umbes selline: sest ma olen lihtsalt kuumem kui sina (Edward). ma lihtsalt naersin kõva häälega. oh ja siis muidugi see, kuidas E küsib B'lt J kohta: doesn't he own a shirt? :D no täpselt.
minu lemmik aga selles filmis oli Jasper. midagi oli näitleja tegevusviisis kardinaalselt muutunud ja ta kuidagi oli rohkem elus kui varasemalt. kõik see kõneviis ja maneerid, väga viis. noh ja kui üks asi on selle filmi puhul juba õnnestunud siis mida veel tahta?
mul on lemmikstseen ka tegelt. see, kus nad harjutavad noorte vampiiridega kaklemist ja taustaks tuleb see lugu:

kolmapäev, 21. juuli 2010

täielik feil

täna ma keetsin kartuleid.
teate küll, et turult juba saab värskeid ja värki. ma siis mõtlesin siin üksi kodus olles, et olen tubli ja värki ja teen süüa. võtsin kotist kartulid ja kukkusin koorima, ise mõtlesin, et küll on ikka imelikult pehmed, mingi kahtlane värk.. 
ühel hetkel ma väsisin nende pisikeste jubinate koorimisest ja kutsusin jaani appi XD jaan oli targem ja teadis, et teises kotis on värskemad kartulid XD ülim blondiinsus minu poolt muidugi. 
me siis tegime suitsukatet ja panime peale mõne värskema ka. nüüd teeme testi, et kas keegi aru ka saab, et miskit on valesti :P

teisipäev, 20. juuli 2010

I would so buy it on iTunes when I could.
laul hakkab umbes 2. minutilt.



vahelduseks Kpopile saab Kfolki ka kuulatud. ma ei mõista siiski seda värki, et miks nad ei tee võimalikuks siis osta netist neid asju igal pool kui nad nii väga tahavad piraatlusega võidelda. mina ei mõista kohe mitte.
see lugu meeldib mulle ka.

teisipäev, 6. juuli 2010

täna vallikraavi tänaval rongijaama poole sammudes tuli mulle vastu naine, kes teatas mulle kiitval toonil: "iluus kleit!"
mis te arvate kas mul oli terve tee suu kõrvuni või mitte.

pühapäev, 4. juuli 2010

Shuubiduubi


Sandra innustas ka mind oma pallurite listi tegema. Kõige selle käigus ma avastasin, et tegelikult on suhteliselt keeruline teha mingitest kenamatest teatud listi. Sest neid lihtsalt ei ole väga. Ja sõna 'kena' kõige lihtsamas tähenduses. Aga et tegelikult tüüpide mänguoskus seda üldluuki suhteliselt palju muudab siis ma lihtsalt listin siia oma lemmarid :D. Infi leidsin FIFA kodulehelt XD

Iker CASILLAS


 
  • Date of Birth: 20 May 1981
  • Height: 184 cm
  • Shirt number: 1
  • Position: Goalkeeper
Siiski siiski. See mees on täitsa väärt mees. nice save!

Üldiselt ma igatsen taga Kahni ja Barthezi aegu.


John PANTSIL



  • Date of Birth: 15 June 1981
  • Height: 178 cm
  • Shirt number: 4
  • Position: Defender
Khhh.. see mees jäi lihtsalt silma seal viimases mängus. Tubli mees :)

David VILLA

  • Date of Birth: 3 December 1981
  • Height: 175 cm
  • Shirt number: 7
  • Position: Forward
Top scorer at UEFA EURO 2008 and a fixture at the sharp end of the Spanish attack, David Villa is currently one of the world's hottest striking properties.

Uskumatu lihtsalt mida see mees seal platsil teeb. Tema üksi võidab neid Hispaania mänge. 

 

Eiji KAWASHIMA


  • Date of Birth: 20 March 1983
  • Height: 185 cm
  • Shirt number: 21
  • Position: Goalkeeper
Kkkk.. selle mehe teeb kenamaks tema tore tegutsemine väravapostide vahel. Ja üldse näeb ta nummi välja ju. Lemmari väravavahi valik osutus mul väga lihtsaks muide. Kuna ma juba nii ehk naa natuke jpn poolt olen :P ja hetkel ma mõtlen, et päris mitu väravavahti on oma meeskonna kenasti päästnud. Aga hetkel nad

lihtsalt ei tule mulle kohe meelde ju :D vastupidiselt meenub mulle hoopis Sörenson, kes kõik pekki keeras :D


Fernando TORRES

  • Date of Birth: 20 March 1984
  • Height: 181 cm
  • Shirt number: 9
  • Position: Forward
    Siiamaani pole see mees sellel MMil ennast küll millegagi eriti tõestanud. Üldisel on ta nagu terve Hispaania koondis – väravad kohe üldse ei taha tulla :D Aga ma ei tea. Poiss jookseb küll täitsa kiiresti :P ükspäev ma ta siia listi lisasin, ma enam ei mäleta miks. Oleks pidanud kohe kirja panema XD aga oleks on oleks.. ehk mul hakkas temast lihtsalt kahju.
     
    Lukas PODOLSKI



     
     

  • Date of Birth: 4 June 1985
  • Height: 180 cm
  • Shirt number: 10
  • Position: Forward
    Need söödud!
Asamoah GYAN



  • Date of Birth: 22 November 1985
  • Height: 186 cm
  • Shirt number: 3
  • Position: Forward
    See on lihtsalt üks eriti chill mees ju. Ja mõni ghanalane ikka peab mu listis olema ka.

Keisuke HONDA



  • Date of Birth: 13 June 1986
  • Height: 182 cm
  • Shirt number: 18
  • Position: Midfielder
Kes ei tahaks oma meeskonda meest, kes oskab sedasi karistuslööke lüüa nagu tema!!!??? Mina tahaks. Ja ups. Teine jaapanlane :D aga üldiselt ma võtaks oma meeskonda terve jaapani kaitseliini kui saaks.


 

Serdar TASCI



  • Date of Birth: 24 April 1987
  • Height: 186 cm
  • Shirt number: 5
  • Position: Defender
No vot mina ei saa aru, miks seda meest veel mängu pole lastud :P see on ausalt öelda esimene duud kelle ma leidsin, et võiks ehk kenaks tembeldada :D mänguoskusest ma muidu ei tea miskit (tõenäoliselt on ta sama tubli nagu ülejäänud saksa koondis). Aga meeskonda võtaksin siiski. Kasvõi pingile silmailuks.


Miroslav STOCH




  • Date of Birth: 19 October 1989
  • Height: 168 cm
  • Shirt number: 15
  • Position: Midfielder
"The new boy wonder of Slovak football". See poiss mängib Hollandis muidu. Ja mulle meeldis kuidas ta mängis. Eniveis. Kawaiii XD

The one, who will guess why they are in such order, gets a cookie :P


 

reede, 2. juuli 2010

mulle meeldib igatahes

teisipäev, 29. juuni 2010

paramparaa

teate kui mõnus on õhtul maal põldude vahel rattaga sõita kui kraade on kuskil 20 ja päike veel natuke paistab ja õhus on selline mõnus 'kasvamise' lõhn ja üldse. siis korraks vette sulpsata ja värki. mõnnaaa.
assoo jah. issi tõi mulle linnast ratta. nüüd ma olen fäänsi.
aga auto sõidab meil siiski ainult 'palvetamise ja koputamise' meetodit kasutades.

teisipäev, 22. juuni 2010

päeva nali: ema leidis täna rehepapis söömas käies magustoidust hapukoorekoti nurgatüki. siis tal läks isu ära. isa ütles selle peale, et vene rulett - ainult üksikud saavad õnnelikuks. vahepeal oli meil isa sünna ka.

eile hommikul muide oli mul ka tore uni. pühapäevahommikuti, nagu te teate, tuleb telekast jamie oliveri kokasaade (täpsustuseks tuleb öelda, et keegi vaatas samal ajal telekat kui ma magasin). niisiis, nägin mina unes, et tegin kellegagi süüa ühikas, salatit nimelt, ja jamie tuli meile külla ja rääkis kuidas õli on salati tegemise juures ikka väga oluline, et siis tuleb maitse kenasti esile ja ei maksa sellega ka üldse koonerdada ja kõike sellist. 
öelge nüüd, et unes ei õpita!

laupäev, 19. juuni 2010

filoloogi elu on lill.

neljapäev, 17. juuni 2010

just go with the flow

plaan oli sõita täna hommikul tartusse, et päeva ajal seal asjatada ja värki.
eile õhtul umbes kell pärast teise jalkamängu lõppu läks elekter ära. pidavat tagasi tulema kell 24.. aga emal oli tarvis kleit enne ärasõitu lõpuni teha ja ilma elektrita seda ju ei tee. kell 24 polnud ikka elektrit. siis ma mõtlesin, et vist ei maksa olla ikka mugav ja peab minema õhtul rongiga ja reede hommikul asjatamisi teha kiirelt ja kähku.
assoo. ja hommikul ärgates olid sääsed näkku kena üllatuse teinud.
järjekordne tõestus sellele, miks ma kunagi plaane ei taha teha..
loodame, et reedene plaan oma paber kätte saada ikka õnnestub :)

teisipäev, 15. juuni 2010

kommunismi võidukäik algab jalgpalli MMilt.

Mis oleks, kui PKorea suudaks mängu lõpuni mängida oma kena kaitsemänguga ja oleks võimeline ka ühe värava lööma ja nii ka teised kaks mängu võitma ja läheks alagrupist edasi võitjana?
ma üldse ei imestaks. ma üldse ei imesta nende osava kaitsetöö üle ka, kuna teised aasia meeskonnad on tegelikult täpselt sama tublid.
aga see, et nad jaksavad nii kaua kaitses normaalselt mängida tundub veist uskumatuna. eks näis.
PKorea-Brasiilia on täna üks põnevamaid mänge tegelt, kui välja jätta see, kuidas New-Zealand täna türgit tegi. retsept.

Edit: paar minutit hiljem tänavad brasiillased südamest jumalat, et pall väravasse läksSiiski, suht kena värav :P  PKorealastest on küll kahju, sest nii neid ei näidatagi ju telekas..

esmaspäev, 14. juuni 2010

jalgpallis ei ole nii nagu vormelis, et vihmaga läheb põnevamaks.

pühapäev, 13. juuni 2010

jalgpall on ka mind halvanud ja nüüd veedan suurema osa ajast teleka ees.
ma tahaks ainult seda öelda, et misjaoks on inimesed sellise suhtumisega nagu jalgpalli oskaks mängida ainult paar euroopa riiki ja lõuna-ameerika?? ma ei mõista aru saada.. 

minu meelest on isegi mõni aafrika meeskond (siinkohal tervitan ghanalasi) näiteks parem mõnest igavalt mängivast euroopa riigi meeskonnast (hint hint kreeka :D). tore on vaadata kui ei käi pidev passimine (seda nii inglise kui eestikeelses tähenduses :P).
ja üldsegi:
eniveis. mina olen kahe käega poolt, et võiks vahelduseks võita miski muu riik kui brasiilia või itaalia või prantsusmaa või ma ei teaa.. hispaania oleks ka igav :D
ja türklastest tunnen ka puudust, sest 2008 EMi tegid nad igatahes põnevaks..

laupäev, 12. juuni 2010

appi, appi, yamapi!

ehk siis enterteinment stiilis *tšillin ikemen/bishie'de pilte vaadates netis ja naeran ja imestan ennast pooleks*

tutvustan ka teile parimaid palasid:
et nagu.. mis mõttes? :O.. and it is followed by..

praegu näeb ta välja umbes selline:
tsiteerides Jaanat: millega veel oma aega veeta öösel kui mitte jaapani draamamaailmasse sukeldudes..

neljapäev, 10. juuni 2010

mis teed?

Istun siin,
joon kohvi..
ja olen niisama ilos.

tegelt?
valetad, nii et suu suitseb.

tahad öelda, et ma olen kole jah?

mhmh..

tänan väga.

ja tegelt sa ei istu vaid sa küürutad 
ja üldsegi ei joo kohvi vaid lürbid..

*väikesed vennad tänapäeval, sarjast 'lapse suu ei valeta'*

pühapäev, 6. juuni 2010

seda et..

nüüd peaks nagu magistrikraad käes olema.
ei saa aru küll. sellest ka paaripäevane viivitus.
aktus on ka üleüldse paari nädala pärast.
ma ei oska nüüd midagi teha. otsene vajadus sarju vaadata on ka kadunud nagu.

teisipäev, 25. mai 2010

feed me

i feel my wings have broken
in your hands
i feel the words unspoken
inside
when they pull you under
and i would give you any thing you want, no
you were all i wanted
all my dreams are fallin' down
crawlin' round (and round and round)

chorus:
somebody feed me
and two warm hands break right through
somebody save me
i don't care how you do it
just food, food
come on
i've been waiting for you

i see the world has folded in your heart
i feel the waves crash down inside
and they pull me under
and i would give you anything you want
you're, you're all i wanted
all my dreams have fallen down
crawlin round (and round and round)

repeat chorus

And all my dreams are on the ground..
crawlin' round (and round and round)

somebody feed me
and two warm hands break right through
somebody feed me
i dont' care how you do it
just feed me here right now
i've made this whole world shine for you
just food, food
come on
i'm still waiting for you
laulda viisil:

mul on täna kõht tühi.

laupäev, 22. mai 2010

eeek!

ma olen tülgastatud. on vist õige termin. I am disgusted. noh. vaatasin grey anatoomia viimaseid osi ja see oli siuke emotional rollercoaster et jube kohe. aga tõsiselt. mul pole tükil ajal mingi tv tegelase vastu mingit sellist vastikustunnet tekkinud. ja see tulistaja-mees seal oli ikka tõsiselt rõvevastik. ma tavaliselt kannatan ära need pahadikud, sest nad tehakse alati mingis mõttes naeruväärseteks või miskit sarnast. seekord ei olnud ta kohe üldse mitte naeruväärne, ja see, et ta naine haigla-aparaatide küljest vabastati ei vabandanud teda ka minu jaoks kohe mitte välja. tegelt oli see mees juba enne suht annoying kui ta seda kohtuasja tahtis haiglale pähe määrida. aga see on näide sellest kui probleemiga valesti tegeletakse. nüüd siis tekitati tagajärjed. eniveis. selle sarja autorid suudavad alati teha mingid sellised superhullumeelsed hooaja lõpud. ei tea kas arvavad, et muidu inimesed ei hakka uut hooaega vaatama enam vm..

I need something fun. 
*läheb sukeldub mõnesse korea komöödiasse ehk*

neljapäev, 20. mai 2010

tühjaks pigistet sidrun

lõpetasin just nüüd oma kõige viimase essee.. halleluuja!
tunne on küll nüüd selline, et mitte ühtegi tarka sõna enam paberile ei taha kirjutada. väga väga pikka aega..
nüüd on veel üks eksam ja jpn keele arvestus ja kaitsmine ja ongi kõõõik.. can't wait.
essee kirjutamise soundtrack ka. enjoy

teisipäev, 18. mai 2010

ja siis seda et..

tegelikult ma tahtsin seda ka rääkida, kuidas selles Secreti filmis olid kenad loodusvaated ja muud pildid, mis kaamerasse jäid. 

ja siis seda ka, et klaverimängu isu tuleb aeg-ajalt ikka jälle. kahjuks pole kodus enam klaverit.

ja siis seda, et täna me päevitasime pilvise taeva all. oli kena kogemus. päikest siiski sai külge nagu hetkel tunda on. slegituseks olgu öeldud, et see oli sellel aastal mu teine katse. eelmine oli paar päeva tagasi, kui päike otsustas minna sel hetkel pilve taha kui mina õue läksin ja siis sealt jälle välja tulla, kui mu eestlaslik kannatus katkes ja ma tuppa otsustasin minna. võimalik, et see tuleneb sellest, et sellel aastal oli esimene liblikas, mida ma nägin, kirju ja poolsurnud. ja ma ei tee nalja.

ja siis see on ka imelik, et kuidagi liiga palju vaba aega on nagu teoorias jälle. ma rõhutan sõna teoorias, sest tegelt nagu oleks neid asju küll, mis tegemist vajavad. aga see illusoorne vaba aja tunne rikub kõik ära. aga ehk ongi hea.

ja siis ma mõtlen, et kas minna või mitte minna (järjekordselt mõtlen, ega enne vist valmis ei mõtle kui reede käes on) sinna kooli kokkutulekule. hakkab natuke hirmus kui üksi peaks minema.

ohh.. ja siis T pani mind neljapäeva ootama, sest siis on teistel ka illusatoorse vaba aja algus. aga mitte selle pärast ma ei oota seda. või noh, osaliselt muidugi küll, sest see on põhjuseks, miks  ma seda ootan - saab head sööki süüa. mille nimel mina elan eks... sellest õppetund. kui tahate ,et ma kuskile läheks meelitage mind söögiga. ei ole väga valiv.. ainult et juuustu armastan hirmsasti...

reede, 14. mai 2010

Secret (2007)

aka The Secret That Cannot Be Told
director Jay Chou 

täna ma vaatasin sellist filmi. kuni kuskil filmi keskpaigani ma oleks tahtnud öelda: aww such a cutesy film. eksole. jah. aga umbes selleks ajaks kui ma seda olin juba otsustanud nad keerasid kõik pea peale.. 
film ise on pm kahest õpilasest, kes on klaverimängus suht osavad. and I mean osavad! :P eniveis. they fall in love and all that.. nagu ikka nendes filmides. mis mulle nende (osade) aasiamaade filmide ja ka selle filmi puhul meeldib, on see, et see tundus kõik kuidagi effortless. aga neile meeldib neid sedasi teha, et algus on ilus ja helge või noh selline normaalsuse piires tore, mitte ülevoolavalt ja eestlasele vastukäivalt õnnelik ja ülemeelik siis lõpud kipuvad neil olema kurvad ja dramaatilised .. et kui juba siis juba. võimalik, et mulle ainult need jäävadki meelde, sest ma olen kindel, et ma olen ikka mõnda õnneliku lõpuga ka näinud :D I think..
ahsoo jah. see oli esimene selline tõsine Taiwani asi mida ma näinud olen. ülejäänud on selline komöödia. et jah. retsept. ka nemad oskavad tegelt :P

eniveis. mulle meeldis. oli selline armas ja üllatas. ilus film. selline nagu üks film minu meelest peakski olema.

pühapäev, 2. mai 2010

are!?

müstika.
lebotan voodis. ma tunnen mõnusat maitsvat praekartulite lõhna. ja vaikselt poeb ka praekartuli isu mulle sisse..

müstika seisneb selles, et köögis ei ole keegi süüa teinud juba tükk aega ja lõhn hõljub ainult mu voodi kohal. wishful thinking?

laupäev, 1. mai 2010

volbriöö?

ma ei suutnud täna olla lõbus ja vaba ja kohaneda uue keskkonnaga ja olin pidur Xd jee! jaa nii edasi sest ma lihtsalt olin vaimselt juba nii väsinud. tore. eks? not. tsst. ja siis ma mõtlesin, et ma pole nii pikka aega miskit sellist teinud. ei oskagi inimestega varsti rääkidagi enam XD
small talk on ikka väsitav.

ja ma lubasin selle blogisse kirja panna, et Sandra saaks ikka lugeda ja häbeneda, sest meie tuntud eesti keele tähe närija moodustas täna mehest sellise mitmuse vormi nagu seda on 'meesi'. vot tak :D

täna ma käisin esimest korda kuskil korbi majas ka. päris huvitav oli XD ma mõtlen et kui Sakala tagaaias seista siis oleks see nagu üks täiesti omaette väike maailm suuremas. millegipärast oli tunne, et ma olin tegelenud ajas reisimisega või miskit. aga ärge küsige miks :P

aga juuksed on lõkkelõhnased ja säravsilmne noormees sõidutas mind autoga koju. positiivne, sest jalad löövad juba tuld. aaa!!
yappari, omoshirokatta desu!
tsst. ja elagu viisakad noormehed! XD

laupäev, 24. aprill 2010

:O

täna ma olen isegi enese jaoks liiga palju kohvi joonud..
starting to get a little too anxious here :S

esmaspäev, 19. aprill 2010

I admit. I have a problem.

I am a dramaholic.
eniveis. jutt mia ja minu vahel käib sedasi:
mia: mis teed?
mina: istun foorumis. korea draama foorumis. nagu eriti mõttetute asjadega tegelen.
point on siis selles, et ma pean postitama 30 replyd et saada omale avatar. noh see pilt oma nime kõrvale. ja noh.. ma tahan seda. puht epukalikel põhjustel. sest ma tahan ka äge olla ja postitada oma arvamusi mingi ägeda pildi tagant ja mingi ägeda sloganiga. aga jah. mul hetkel on ainult 18 ja siis ma tegelen sellega, et oma arvamust avaldada teemadel kas Lee Jun Ki või Lee Min Ho on äge või mitte või siis et mis storyline hetkel huvitav tundub või siis millist doramat ma viimati vaatasin...
sellised eksistentsiaalsed probleemid on meil täna.

teisipäev, 13. aprill 2010

the Dream Team

Riin + Sandra = the Dream Team
kes siis muu kui mu abikaasa. ne?
igatahes. tänu Sandrale on mul nüüd alates tänasest olemas THE Dream. just suure algustähega. sest mu elu unistuseks on saada korea tõugu kenade musta värvi läikivate juuste ja siniste silmadega järglane omale. jaa. või noh. kui seda ei saa. siis on suurem tõenäosus saada selline lapselaps. et jah. mis siis, et sandra arvates näeks ta välja nagu friik. aga me ju armastame friike. ja mõelge, kui nunnu :D
aga enne peab leidma kuskilt mõne kena lahke korealase. võibolla saaks mõne tuuritava boybandi liikme kuskilt endale haarata vm. ja siis oleks sellel sinisilmsel korealasel ka kindlasti kena lauluanne kohe käepärast võtta. laulaks mulle kenasti korea keeles.. äkki isegi mängiks kitarri nii kenasti nagu sungha..

kolmapäev, 7. aprill 2010

byeol*

kjuutsi lil geeniuss

ta on vahepeal suuremaks kasvanud ja uusi oskusi omandanud. soovitan tema teisi andekusi ka järele vaadata :)

pühapäev, 4. aprill 2010

proteiini hambututele penskaritele

käisin mina täna sandraga konsumis ja siis meil oli lõbus. nägime tugevaid avokaadosid ja tšempionitest õunu ja üldse.. viinamarjad olid lausa leekides. sellises ülemeelikus tujus otsustasin ma lõpuks ometi peanut butterit osta. ei mäletanud et kuskil seda maitsnud oleks ja see on üldse selline kurioosne värk siin. kellele meeldib kellele mitte. mulle isegi meeldib ma avastasin. ainult et kui ta nii kuiv ei oleks. peab miskit asja juurde panema talle et heam oleks :P

andsin toanaabrile ka maitsta. ta tegi paha nägu selle peale :D ja siis me arutasime, et kust see tuleb ja nii. minu purk on tehtud hollandis täitsa. ja siis the almighty google ja wikipedia aitasid meid hädast välja. ei. kõik on üdini ameerika värk siiski. ja siis läks asi veel lõbusamaks sest.. teatavasti leiutati masin peanut butteri jaoks et..

Dr. Ambrose Straub, a physician in St. Louis, Missouri pursued a method for providing toothless elderly with protein in the 1890s. His peanut butter making machine was patented in 1903.

tuli pikk jutt sellest kuidas see on tervisele kasulik või kahjulik ja sedasi. kõige toredam koht oli siiski see:

Peanut butter can harbor salmonella and cause salmonellosis, as in the salmonella outbreak in the United States in 2007. In 2009, due to mishandling and apparent criminal negligence at a single Peanut Corporation of America factory in Blakely, Georgia, salmonella was found in 46 states in peanut-butter-based products such as crackers, peanut-butter cookies, and dog treats. It has claimed at least nine human lives as of 17 March 2009, and made at least 691 people sick in the United States.

aga tegelt ma tahaks teada, millega seda peaks sööma, et see nii kuiv ei oleks?? hakkab lausa suulakke kinni..  (2009 -03-17)

esmaspäev, 29. märts 2010

kontrastid ühes päevas

täitsa põnev kuidas samal päeval paari tunni jooksul ühes ja samas koridoris kõndides täiesti vastakad tujud valitsevad.
pärast kino ja Remember Me'd oli vaatamata päikesele õues kohe täitsa raske olla. Ühikakoridoris kõmpisin ka rõõmutult oma ukseni. Samas oli see selline hea raskus. Mõnus. Film oli hea. Heade asjade puhul ongi pigem nii, et rohkem ei oskagi nagu öelda midagi, ja pikema analüüsi korral kaoks see 'hea' kuskile ära. aga no oli. selles mõttes, et alati ei peagi saalist väljuma rõõmust keksides, et näedsa kui kena lõpp oli filmil. sellel filmil oli vähemasti lõpp, mida nende kenade lõppude puhul vahel isegi ei ütleks. 
eniveis. ma olin üle pika aja kinosaalist väljudes positiivselt üllatunud :P
mulle nimelt meeldib käia filme vaatamas sedasi, et ma tean sellest võimalikult vähe.. siis on selliseid juhte natuke rohkem :P
vahel juhtub ka nii, et tean rohkem aga jah. see on juba teine lugu.

ja pärast jaapani keele tundi koju tulles oleks tahtnud lausa keksida ja laulu lahti lasta :D ei tea küll miks. päike oli juba pilve taha kadunud ja puha. aga ilmselt tegid oma töö jaapani keele loendurid. mis, ausalt öeldes, vahel on küll veidi jaburad :D 
ja jabur on ju teatavasti positiivne meie sõnavaras.

ja kolmandaks. praegu, õhtul pimedas on õues veel täitsa soe. mõnus. :) ma ostsin poest vist pool kilo rosinaid ja homme ma õue ei kavatse ronida ja üldiselt üritan tubli olla ;)

P.S. hetkel pealkirja kirjutades tulid mulle flashbackid kuidas fraasi 'ühes päevas' küll jaapani keelde peaks panema... ja neid variante, mille seast valida see õige, on vist isegi mitu.

bye-bye-bicycle!

kolmapäev, 24. märts 2010

to be or not to be

that IS the question. kas minna. või mitte minna.

kui ma läheks siis ma ei tunneks ennast hästi oma kooliasjade pärast arvatavasti ja pärast kiruks ennast ja kui ma ei lähe siis on niikuinii paha sest, et ei läinud. it's a lose lose situation

ja mul kärssas täna natuke juhe läbi ja ma tõesti läksin närvi. jah. ma ei viitsi sellest pikemalt rääkida. ei ole vist vajadust ka. aga no tõesti. ma olen ka solvutatud nüüd.

reede, 19. märts 2010

this isn't an adventure story

The Brothers Bloom
is there a perfect story to tell and to believe?

Bang Bang is awesomeness. tal on umbes kolm repliiki öelda, aga väljendab rohkem kui teised sõnades :P mulle eriti meeldis see koht, mida treileris ka näha oli, kui ta väikseid pauke tegi. lõhkeseadeldised olid suhteliselt originaalsed. no ütleme, et sellest, et ta barbienukke õhku lasi, võib nii mõndagi järeldada :P
pilt on sellest hetkest kus chiisai bang osutuks miite nii chiisaiks.. uups..
ja Bang Bangi mängib Rinko Kikuchi, kes mängib minu kõige lemmikumas Jaapani seriaalis Liar Game (a psychological thriller). kus ta on ka awesome :D
me oleme kirjanduse seminarides igasugustest žanritest liiga palju rääkinud vist, aga umbes filmi keskel ma märkasin, et ei olegi imelik kui tuleb üks veider vanamees ühe silmaga ja kõik on normaalne, ja normaalne on see, et üks tegelane ei räägi eriti ja kolmas mõtleb välja lugusid ja paneb oma venna neid nö ellu viima. mõnes muus filmis oleks imelik kui mingid teatud asjad juhtuksid. see film sarnaneb näiteks 21 ja Ocean'si filmidega, aga mis BB neist eristab on see quirkiness.. see film oleks juba iseenesest üks lugu mis nagu oleks päris ja nagu ei oleks ka.
aga noh. Brothers Bloomi võib ka vaadata selle nurga alt, et how to tell a love story from a new angle. kõik osatäitjad on olemas. paarike kes armub kogemata (mees ei peaks tegelikult armuma ja originaalis üritab naist ära kasutada enda huvides), ja siis on see tegelane, kes tüübile tavaliselt halba nõu annab ja siis see tegelane, kes tsiki ära päästab ja nö edasi aitab. as usual kõrvalised osatäitjad ohverdavad iseennast peategelaste õnne heaks. jeje happy ending. or not?
filmi toon on kuidagi mänglev aga teema eriti frivolous ei tundu.

huvitav.

teisipäev, 16. märts 2010

mitte midagi ei millestki

mul läks täna pool päeva sarjade vaatamiseks. miks nad kõik  esmaspäeval eetris on ma ei mõista aru saada....

ja siis, mis värk on ameeriklaste ja nende märkidega, mida rinda ja pintsaku ääre külge ja igale poole mujale saab pista? either they've all got one or they all want to give you one.

köögi kraanikauss on jälle umbes. halleluuja!

ja mul ei ole tuju homset luult lugeda ja neljapäevaks ettekannet vorpida.. üldse mitte.

reede, 12. märts 2010

vitsaseadus mai ääss

kas on tarvis vanemate ja teiste kodanike elu veel keerulisemaks teha ja anda troppidele ennast õigustavatele valesti kasvatatud lastele veel mingi tobe vabandus endale õigust nõuda?

jaa me kõik teame, et need head lapsed kasvavad vitsata. mõned ehk kasvavadki. kui lapsele pööratakse tähelepanu pole ehk vitsa tarvis tõesti. aga mis saab teistest lastest? kui neile pole terve elu tähelepanu pööratud siis milleks see seadus üldse? minu meelest mõnda asja lapsele sellise nämmutava ei latsekene ära sa seda nüüd küll tegema hakka stiilis midagi selgeks küll ei tee. mina ei usu sellesse, et paneme nüüd seadusesse kirja, et last ei tohi hirmutada ja lüüa ja mis iganes ja karistada ka ei tohi, aga täiskasvanut tohib? kust lapsed siis teada saavad, et kui nad midagi teevad, mis ühiskonna poolt on halvaks loetud, siis selle eest ka karistatud saab? lapsel on tänapäeval õigust ülegi ma arvan.. mis õigus on lapsel õpetajat, või teist inimest mõnitada, solvata ja vahel ka füüsiliselt nö kallale minna? siinkohal ei saa jällegi midagi teha, sest laps peab ju olema suhkruvati sees ja temaga ei tohi üldse mitte midagi teha. ma ütlen, mis siis saab?

siis sa kõnnid ühel päeval rõõmsas teadmatuses tänaval ja sind tabab lumepall. siis järgmine, ja järgmine, siis kostab naeru ja kui küsida, mis viga siis olen mina loll ja hale ja tobe? loogika, kus jääb? ma tahaks näha kes jõuaks selle lapseni nunnutava kõnega. a la.. latsekene, mida sa siis nüüd teen siin, ära seda küll tee. ta naerab sulle näkku ja mõtleb, et on kõva mees ka veel pealekauba. ma juba kujutan ette kuidas sellest lapsest kasvab selline totakas ennast täis burksi õgiv teismeline, kes heast peast sõidab autoga purjus peaga 130 rauas ja ajab muuhulgas alla mõne inimese või siis sõidab kellegile teisele sisse ja teda ei huvita ka.
jah, ma tean, et ma üldistan ja olen väga negatiivne aga ei ole üldse lahe kui sellist totakat nolki tänava peal pead kohtama. mis pagana vanemad neil üldse on?

ema muidugi arvas, et nad tahtsid tähelepanu saada. ja nagu ikka sellised seitsmeaastased ei oska öelda, et jou sa oled lahe või miskit sellist siis tuleb patsist sikutada. ma eriti ei usu seda. üks väikevenna sõber suudab täiesti hästi ennast väljendada, ei ole tarvis lumepalliga visata või mis iganes. aga ilmselt on tal normaalsed vanemad.

tahaks nüüd tagasi oma turvalisse maailma, kus on gothic lit ja contemporary brit lit ja Eliot ja grey anatoomia ja sellised muud illusatoorsed asjad. hakkaks parem.

teisipäev, 9. märts 2010

we meet again..

with mr "Strong Man"
ou jea..
Mr Strong: i will go to tallinn soon... can i see u when i go to there?
Me: (we have been here before, haven't we??) I am not in Tallinn..
Mr Strong: were r u living?
Me: (hmm. nagu tõesti. mitu korda ma pean seda talle ütlema??) Tartu
Mr Strong: so are you far from Tallinn?
Me: nagu.. tõesti.. google? anybody? well you can look it up, it's quite far yes.
Mr Strong: :( how can I see you?
Me: why SHOULD I see you?? duud..  

siis tuleb natuke pausi, ma seletan miks mul ei ole tarvis teda näha.. siis läheb jälle lahti..

Mr Strong: can u give me your number? i send u sms..
Me: you send me sms? I be not interested.. no I can't give you my number
Mr Strong: why? I want to know you..
Me: I don't give my number to everybody..
Mr Strong: if i give u my number... can u send me sms?
Me: what's the difference maaaan??? can't you get the hint already?

end of stooori..
ma ei saa aru, kuidas ta mõtleb, et ma üldse annaks talle mingeid kontaktandmeid kui ta lihtsaid asju isegi ei suuda meelde jätta (A)