laupäev, 27. detsember 2008

It's a London thing..

hmm.. nii. lubasin kirjutada meie väikesest tripist inkumaa pealinna.
Millest siis alustada? Üldjoontes jäime oma reisiga vääga vääga rahule. Atmosfäär on seal linnas mõnus, üldse mitte rõhuv ja suurlinlik vaid selline mõnus ja kodune. Ilmselt muudavad selle linna teistsuguseks tema arhitektuur ja muu ajalugu ja inimesed muidugi.
Ööbisime Camdeni linnaosas, sellises kohas nagu Camden Inn. Asutus iseenesest polnud mitte midagi ägedat ja eriti mugavat aaga, inimesed olid väga mõnusad ja sõbralikud ja asukoht oli ka väga hea. Ühelt tüübilt, kellega kohtusime, saime teada, et seal läheduses on veel üks hostel, mis näeb veits parem välja ja värki aga inimesed on samas teised, hinnaklassilt pidi olema sama. Siiski on parem ilmselt sõbralikus sfääris viibida :P. Camden oli toredaks peatuspaigaks ka seetõttu, et tervelt ühe Booshi hooaja tegevus toimus justnimelt selles linnaosas. Ja pealegi, asus seal Camden Lock market, mida me ka külastasime (palju palju kirevat ja põnevat staffi). ent ofkoors maksab igal pool kõik kas 10 või 15 või 20 naela. ei ole tore..
Kõige rohkem meeldis mulle see, et ühistransport on viimase peal :P eesti omaga ei anna võrreldagi, seetõttu armusingi metroondusse täitsa ära :). üldiselt mulle meeldib eestis ka rongiga sõita, eks seepärast meeldis seegi.
Suurem osa ajast möödus shopates ja linna uudistades muidugi. Kõige "toredam" oli laupäev kui terve päev sadas vihma, tore oli siiski see, et leidsime üles Black booksi asukoha :P ja sõime hirmkallist 'fish and chipsi', traditsioon, mis teha. eeniveis. ülejäänud päevadel oli ilm vääga ilus ja õues jalutada oli lausa lust :) suurem osa asjadest, mida nägime-tegime on kirjeldamatud, st seda peab lihtsalt ise kogema, ja ega ma eriline kirjutaja polegi :P. aga Big Beni nägime siiski ära, metsikud turistide hordid on siiski tüütud. nautisime seda, et ei pidanud kusagile jooksma ega kellegi järel ootama, vaid saime ise valida millal ja kuhu minna. veendusin, et oskan isegi täitsa talutavalt kaarti lugeda :D jõudsime peaaegu alati õigesse kohta :P
Meie reisi sihtpunktiks oli tegelikult Mighty Booshi show. nii jah. kohad saime me ootamatult head. täpselt lava ees ja ainult 18. reas. ja nad olid täiesti täiesti hästi näha :D põselihased (sandra kindlasti teab kuidas neid nimetatakse ja mitu neid tegelt on :D) olid pärast täiesti krampis... ooh jah. neid ei anna kirjeldada. muidugi, kõigile nad ei istugi. aaga. uued tegelased olid lahedad, ja noh.. nad on päriselt ka ägedad :D ja ma pole elu sees sellise raha eest paremat show'd kusagil saanud. Eestis vist peaks maksma selle eest tuhandeid.. tõesti :D
seiklustest meil muidugi puudust ei olnud.. mõni meist jäi metroo ukse vahele ja kõik me oleks peaaegu, et maa alla kinni jäänud. õnneks on metroo töötajad blondiinide turistide vastu lahked ja lahendavad meie mured ära ilusti :P. noh, et järgmine kord me oysteriga oma tsoonist niisama välja ilmselt ei sõida :D
Üldiselt oli see selline elamus, et tagasi läheks iga kell :D
ainult et tänu tln lennujaama aeglastele töötajatele jäime viimasest tartu bussist maha ja pidime öö lennujaamas veetma, hiljem ka bussikas külmetama, sest jah.. üksikasjadesse ei hakka laskuma :D
aga õnneks oli meil kaasas the mighty book of boosh, mis meid kõik need tunnid lõbustas :) ja tartusse sõites oli uni nii magus nii magus. nii magus, et õhtul suutsin ma oma prillid pooleks astuda..
ohh jaaah.. muidugi. kuidas ma sain unustada seda inglise keelt :D käid ringi ja kuulad seda kuidas briti ingl keel su kõrvu paitab. ja ameerika omast pole haisugi.. niiii mõnus. ja nii ilus. :D ja need inimese :D nii ägedad noh :D punapead ja muidu.. lahe oli inimesi jälgida. ja avastada kui palju võib nende välimusest nende kohta välja lugeda.. siretiga avastasimegi metroost end samalt mõttelt kui kolme sõpra meie vastas jälgisime :D vahel on tunne, et see on kohati nagu kutsehaigus, inimesi jälgida ja analüüsida - sotsiokultuur ja ja diskursus jne juu :P aga need tüübid olid põnevad ka..
praegu rohkem ei tule pähe miskit. ja varem olin liiga väsinud, et midagi kirjutada :D järelikult ma pole eriline tagantjärele kirjutaja :D

reede, 5. detsember 2008

sain nüüd piisavalt targaks, et tarkusehambad võiks välja hakata ronima. jee!

not.

kolmapäev, 3. detsember 2008

let's have a date on youtube

ma siin lihtsalt mõtlesin. et kas tänapäeval ongi nii, et kui sõpradega kokku saadakse kuskil siis lõpeb asi ikkagi millalgi sellega, kuidas keegi näitab kellegile mis ta just rube'ist leidnud on ja nii edasi.
deitimine, nagu ma ny times'ist mõni aeg tagasi lugesin, on nii ehk naa muutunud järjest enam elektroonilisemaks, st et noored räägivad igal pool mujal läbi kõikvõimalike multimeediavahendite, ent saavad päriselt päevas kokku võibolla kümneks minutiks, võibolla kauemaks...
et siis. varsti ongi nii, et ideaalne first date nagu nad räägivad eks.. ei ole mitte see, et lähed kinno või loomaaeda or whatever vaid istud msnis ja viskad juutuubi linke ja vaatate koos lemmikvideosid ja nii. ja noh. muidugi on võimalus, et sa lihtsalt loed ja vaatad inimese orkutiprofiili otsast otsani läbi ja peaaegu et tunned juba inimest :P noh. õnneks nii hullud asjad veel ei ole.
aga tuubitamine vist tuleb küll varsti muuvitamise asemele..