teisipäev, 25. mai 2010

feed me

i feel my wings have broken
in your hands
i feel the words unspoken
inside
when they pull you under
and i would give you any thing you want, no
you were all i wanted
all my dreams are fallin' down
crawlin' round (and round and round)

chorus:
somebody feed me
and two warm hands break right through
somebody save me
i don't care how you do it
just food, food
come on
i've been waiting for you

i see the world has folded in your heart
i feel the waves crash down inside
and they pull me under
and i would give you anything you want
you're, you're all i wanted
all my dreams have fallen down
crawlin round (and round and round)

repeat chorus

And all my dreams are on the ground..
crawlin' round (and round and round)

somebody feed me
and two warm hands break right through
somebody feed me
i dont' care how you do it
just feed me here right now
i've made this whole world shine for you
just food, food
come on
i'm still waiting for you
laulda viisil:

mul on täna kõht tühi.

laupäev, 22. mai 2010

eeek!

ma olen tülgastatud. on vist õige termin. I am disgusted. noh. vaatasin grey anatoomia viimaseid osi ja see oli siuke emotional rollercoaster et jube kohe. aga tõsiselt. mul pole tükil ajal mingi tv tegelase vastu mingit sellist vastikustunnet tekkinud. ja see tulistaja-mees seal oli ikka tõsiselt rõvevastik. ma tavaliselt kannatan ära need pahadikud, sest nad tehakse alati mingis mõttes naeruväärseteks või miskit sarnast. seekord ei olnud ta kohe üldse mitte naeruväärne, ja see, et ta naine haigla-aparaatide küljest vabastati ei vabandanud teda ka minu jaoks kohe mitte välja. tegelt oli see mees juba enne suht annoying kui ta seda kohtuasja tahtis haiglale pähe määrida. aga see on näide sellest kui probleemiga valesti tegeletakse. nüüd siis tekitati tagajärjed. eniveis. selle sarja autorid suudavad alati teha mingid sellised superhullumeelsed hooaja lõpud. ei tea kas arvavad, et muidu inimesed ei hakka uut hooaega vaatama enam vm..

I need something fun. 
*läheb sukeldub mõnesse korea komöödiasse ehk*

neljapäev, 20. mai 2010

tühjaks pigistet sidrun

lõpetasin just nüüd oma kõige viimase essee.. halleluuja!
tunne on küll nüüd selline, et mitte ühtegi tarka sõna enam paberile ei taha kirjutada. väga väga pikka aega..
nüüd on veel üks eksam ja jpn keele arvestus ja kaitsmine ja ongi kõõõik.. can't wait.
essee kirjutamise soundtrack ka. enjoy

teisipäev, 18. mai 2010

ja siis seda et..

tegelikult ma tahtsin seda ka rääkida, kuidas selles Secreti filmis olid kenad loodusvaated ja muud pildid, mis kaamerasse jäid. 

ja siis seda ka, et klaverimängu isu tuleb aeg-ajalt ikka jälle. kahjuks pole kodus enam klaverit.

ja siis seda, et täna me päevitasime pilvise taeva all. oli kena kogemus. päikest siiski sai külge nagu hetkel tunda on. slegituseks olgu öeldud, et see oli sellel aastal mu teine katse. eelmine oli paar päeva tagasi, kui päike otsustas minna sel hetkel pilve taha kui mina õue läksin ja siis sealt jälle välja tulla, kui mu eestlaslik kannatus katkes ja ma tuppa otsustasin minna. võimalik, et see tuleneb sellest, et sellel aastal oli esimene liblikas, mida ma nägin, kirju ja poolsurnud. ja ma ei tee nalja.

ja siis see on ka imelik, et kuidagi liiga palju vaba aega on nagu teoorias jälle. ma rõhutan sõna teoorias, sest tegelt nagu oleks neid asju küll, mis tegemist vajavad. aga see illusoorne vaba aja tunne rikub kõik ära. aga ehk ongi hea.

ja siis ma mõtlen, et kas minna või mitte minna (järjekordselt mõtlen, ega enne vist valmis ei mõtle kui reede käes on) sinna kooli kokkutulekule. hakkab natuke hirmus kui üksi peaks minema.

ohh.. ja siis T pani mind neljapäeva ootama, sest siis on teistel ka illusatoorse vaba aja algus. aga mitte selle pärast ma ei oota seda. või noh, osaliselt muidugi küll, sest see on põhjuseks, miks  ma seda ootan - saab head sööki süüa. mille nimel mina elan eks... sellest õppetund. kui tahate ,et ma kuskile läheks meelitage mind söögiga. ei ole väga valiv.. ainult et juuustu armastan hirmsasti...

reede, 14. mai 2010

Secret (2007)

aka The Secret That Cannot Be Told
director Jay Chou 

täna ma vaatasin sellist filmi. kuni kuskil filmi keskpaigani ma oleks tahtnud öelda: aww such a cutesy film. eksole. jah. aga umbes selleks ajaks kui ma seda olin juba otsustanud nad keerasid kõik pea peale.. 
film ise on pm kahest õpilasest, kes on klaverimängus suht osavad. and I mean osavad! :P eniveis. they fall in love and all that.. nagu ikka nendes filmides. mis mulle nende (osade) aasiamaade filmide ja ka selle filmi puhul meeldib, on see, et see tundus kõik kuidagi effortless. aga neile meeldib neid sedasi teha, et algus on ilus ja helge või noh selline normaalsuse piires tore, mitte ülevoolavalt ja eestlasele vastukäivalt õnnelik ja ülemeelik siis lõpud kipuvad neil olema kurvad ja dramaatilised .. et kui juba siis juba. võimalik, et mulle ainult need jäävadki meelde, sest ma olen kindel, et ma olen ikka mõnda õnneliku lõpuga ka näinud :D I think..
ahsoo jah. see oli esimene selline tõsine Taiwani asi mida ma näinud olen. ülejäänud on selline komöödia. et jah. retsept. ka nemad oskavad tegelt :P

eniveis. mulle meeldis. oli selline armas ja üllatas. ilus film. selline nagu üks film minu meelest peakski olema.

pühapäev, 2. mai 2010

are!?

müstika.
lebotan voodis. ma tunnen mõnusat maitsvat praekartulite lõhna. ja vaikselt poeb ka praekartuli isu mulle sisse..

müstika seisneb selles, et köögis ei ole keegi süüa teinud juba tükk aega ja lõhn hõljub ainult mu voodi kohal. wishful thinking?

laupäev, 1. mai 2010

volbriöö?

ma ei suutnud täna olla lõbus ja vaba ja kohaneda uue keskkonnaga ja olin pidur Xd jee! jaa nii edasi sest ma lihtsalt olin vaimselt juba nii väsinud. tore. eks? not. tsst. ja siis ma mõtlesin, et ma pole nii pikka aega miskit sellist teinud. ei oskagi inimestega varsti rääkidagi enam XD
small talk on ikka väsitav.

ja ma lubasin selle blogisse kirja panna, et Sandra saaks ikka lugeda ja häbeneda, sest meie tuntud eesti keele tähe närija moodustas täna mehest sellise mitmuse vormi nagu seda on 'meesi'. vot tak :D

täna ma käisin esimest korda kuskil korbi majas ka. päris huvitav oli XD ma mõtlen et kui Sakala tagaaias seista siis oleks see nagu üks täiesti omaette väike maailm suuremas. millegipärast oli tunne, et ma olin tegelenud ajas reisimisega või miskit. aga ärge küsige miks :P

aga juuksed on lõkkelõhnased ja säravsilmne noormees sõidutas mind autoga koju. positiivne, sest jalad löövad juba tuld. aaa!!
yappari, omoshirokatta desu!
tsst. ja elagu viisakad noormehed! XD