esmaspäev, 14. veebruar 2011

nostalgia, ahoi!

novot. ma tegin täna eksperiment-pannkooki. ja ema teeb, nagu näha, leiba.
eksperiment on sellepärast, et sisse ma panin kohupiima, seda ricottat, ja siis öko nisu täisterajahu ja rosinaid. üsnagi üllatav tulemus oli, kuna Andu tavaliselt rosinaid koogis ei söö ja seda jahu ma polnud varem kasutanud (retseptis oli ka ikka tavaline) ja siis juhtus ime ja Andreas lubas koogi sisse rosinaid panna ja ta võttis ühe ja siis võttis veel viis ja oligi nii. päris mõnus. maitsevad nagu oleks porgandikook, aga ilma porgandita. või midagi sellist.

nagu ma juba Miale mainisin, on mul sõbrapäeva puhul vist nostalgiahoog. ja võibolla sellepärast ka, et eelmisel esmaspäeval Tallinnas sai lapsepõlvesõbrannaga jälle muljetet. ja kõik meie seiklused jälle meelde tuletatud. küll see oli tore aeg, ma ikka mõtlen :D vahel lihtsalt ununeb ära. ja ma siis mõtlesin, et igaühel võiks olla selline sõber/sõbranna, kes sind eluaeg on tundnud ja kellega lapsena kõiksuguseid asju on saanud teha ja kes sulle luuletab kokku igasuguseid lugusid pargis asuvate varemete kohta. ja siis keskkooli ajal koos kaua üleval olla ja peolt tagasi tulles korteritädi ehmatada :D
mulle meeldib kuidas temaga on alati nii, et mitte kunagi ei ole vahet kui palju aega me pole näinud, ikka ja alati on tore ja mõnus ja kodune tunne. ja pole tiinekate draamasid ja saab asjadest rääkida, mõistlikult :)

siinkohal tervitan kõiki sõpru, kes neid ridu loevad, aga keda mul mitte iga päev ei ole õnn näha ja katsuda!

mul on üks eriline sõber veel. see on Tartu. 
Tartuga on mul ka sellised erilised suhted, et ükskõik kui kaua sealt ära olla, tagasi minnes on alati hea. reedel käisime isa-emaga nimelt Tartus teatris, ja nii kui linna tuled paistma hakkasid puges hinge kerge igatsus. tahaks tagasi.
teatris oli Puhastus ja oli huvitav. mulle kippus uni peale ja ma teadsin, mis toimub, ja mis edasi saab. ja ega eriliselt ei raputanud küll see asi. kuigi kõik oli kenasti tehtud. eriti meeldis mulle see tüdruku vene aktsent, mis oli väga armas. Hans minu meelest raamatus küll sellise "Arno" muljet ei jätnud (paralleele võib tuua ka Ashley'ga saagast "Tuulest viidud") ja see pimp tundus päris ehe.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar