kui poole tunni asemel 2 tundi linnaliiniga pusserdama peab ja ühest koju suunduvast bussist maha jääd ja peaaegu et teisest ka, siis tekib frustratsioon ikka küll. just siis kui ma juba hakkan mõtlema, et Tallinn paistab täitsa okei pean ma oma mõtetes kahtlema. see on kahe otsaga asi, kuna ühelt poolt asuvad seal toredad inimesed on linn ise miskipärast alati kole ja trööstitu ja alati tervitab mind kena vihmasaju või mõne muu toreda nähtusega (nagu busside marsruudimuutus). ja kui bussi pealt ostes on pilet röövelhinnaga. pole üldse lahe.
ma ei tea. ehk olen ma eelarvamuste küüsis ja mida kõike veel, aga ma tõesti üritan eksole :D ja mõnikord ei ole lihtsalt tahtmist vabalt võtta.
õnneks ei pidanud ma bussidega üksi kaklema ja Sandra oskab tuju jälle paremaks teha (nii harva kui see mul ka juhtub)
thank god for her :)
Sorri sorri sorri. Aga ma tõesti ei teadnud ja isegi mu kogu aeg siin elanud ema ei teadnud.
VastaKustutahehe :D pole sinu süü ju üldse.
VastaKustutama räägin, et minu ja Tallinna suhted on veidrad :D