jah. vot siis.
käisin täna kinos. Fame'i vaatamas. mmm ja see ületas kõik need tantsufilmid, mis ma seni olen näinud nimelt ühe asja tõttu. üldjoontes oli ta täpselt niisama hea kui kõik need filmid kus on tantsu ja tralli, mida ma enne olen näinud (flashdance (klassika siiski), dirty dancing ja step up ja kõik sellised). üldjoonte all ma mõtlen siis tantsu ja koreot ja .. ei. tegelt selles suhtes meeldis mulle see film muusikavaliku kohalt teistest veidi paremini siiski. kinos tahtis jalg hirmsasti tantsu lüüa ja suu kaasa laulda. boonuspunkte andis tõesti tore koreo. väga hea efekt oli igal pool. jaa need kostüümid. väga bro. :D jaa siis see, mille poolest see film mulle meeldis, oli see, et see ei olnud üles ehitatud mingisugusele ühele suhtedraamale, vaid üldiselt sellele - kunstnikuks olemise teemale ja nendele raskustele jne..
ja see meeldis, et ma unustasin ära oma arvutijama ja oli hea vaadata ja oli nalja ja naeru ja kurbust ja pisaraid ja teadmatust. ma ei osanud arvata kuidas see täpselt lõpeb, film iseenesest, sest nende väikeste lookeste lõppu, mis selle filmi siiski moodustasid, ma oskasin veidi aimata, no eks see ole loomulik ka. ülesehituselt ka väga mõnus film. niiet. mulle väga meeldis. selline natuke teistmoodi tantsu ja laulu film :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar