there's four kinds of friends..

on sõbrad, kes on ja jäävad. there's no bullshit.

on sõbrad, kes on ja kaovad.. järk-järgult, lahkukasvamine and what else. paratamatus.

on sõbrad, kes nagu on ja ei ole ka - noh, et sa päris hästi ei saa aru kas on sõber või mis ta on.. või on sõber mingitel ajaperioodidel ikka ja jälle.

on sõbrad, kes on ja kaovad, kaugenevad, sest sul tekib mingil hetkel tunne, et nemad ei pea sinust nii palju kui sina nendest ja sa otsustad lihtsalt eemale hoida. and that's sad. ma mõtlen, et kui tekibki selline tunne, ja mõnda aega lihtsalt juhtub, et te ei suhtle ja siis sa avastad, et kui sina huvi ei tunne ei tunta sinu vastu ka huvi ja tuleb välja, et tunne oligi õige?

see viimane kategooria sõpru on eriti nõme. ma ei saa rahu.

ühel heal päeval keegi küsis mu käest, et milleks sellist sildistamist üldse tarvis on.. seda sõber ja mittesõber asja. no aga kuidas sa küsid sellist asja. inimesed lihtsalt on - mõni olulisem, mõni vähem olulisem sulle ja su vaimsele tervisele, vahel isegi füüsilisele.

blah. et siis. suvi on lahe! :P
kuduge, noored! ja närvide rahustamiseks torkige nõelaga villa. see teeb head.