eile me käisime rakveres penskarite peol esinemas. kõhutantsuga ikka, mille muuga :)
ja vaatamata lugematutele soperdustele koreograafia rindel (muidugi ei saa vaatajad sellest alati aru - pettemanöövriks on meil veel laiem naeratus ja suhtumine, et nii peabki olema) tervitasid nad meid pidevalt rõõmurullis nägudega, mis võttis endalegi laia naeratuse suule. seda viimast on mul üsna raske esile manada. tavaliselt. ja ühesõnaga, siis me veendusime, et tuleb kasuks kui ei pea esinema laval ja publikuks on pensionärid, kes sulle õnnejunnis näoga vastu vaatavad ja kaasa plaksutavad. vastukaaluks tõsimeelsetele tavaeestlastele. väga armas igatahes.
ja siis kõige olulisem koht on see, et meile pakuti süüa-juua ka (see ei juhtu mitte igal peol) - väga tervitatav nähtus, kuna tantsude vahepeal on turgutus vee näol üsnagi kasulik :).
ja tulenevalt riietusruumi asukohast tuli meil pärast esinemist saalist jälle läbi nihverdada ennast, tänu millele me saime kestvate ovatsioonide osaliseks. see juhtus nüüd küll esimest korda, kui meile plaksutati ka lahkumisel. armas, lihtsalt armas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar