Gothic invasion

vaatasin tegelikult ära ka pilootosa "The Vampire Diary"st. mitte midagi erilist mo meelest. vampiirid nagu vampiirid ikka, üks "hea" ja teine "paha". kusjuures, üks on otsustanud loomadest toituda ja teine mitte (Twilight!), ja.. ülla-ülla - nad on tagatipuks ka vennad! ja siis on muidugi mingi tsikk kelle ümber kõik see lugu keerleb. ja siis on veel üleloomulikke võimeid - üks teine tsikk, kes väidab, et ta on selgeltnägija või midagi sarnast ja "paha" vampiir oskab udu ja kaarnatega ümber käia. lisaks on muidugi stseenid surnuaial - kohustuslik ofkoors gooti teema puhul..
ütleks, et klassikaline gooti stoori (gothic fiction) :)
ja siis seda ka, et natuke üritatakse.. kuidas nüüd öelda, Twilighti edule loota ja sellega sarnaneda, et tiinekatele see asi ikka peale läheks.
ühesõnaga. komöödia.

October Road

gee. ma ei suutnud jälle vastu panna.

Bryan Greenberg peaosas. Vaatasin seda Bride Warsi ja ta tundus seal kusagilt tuttav, see kusagilt oli Friday Night Lights ja kuigi ma väga väga üritasin ei õnnestunud mul meelde tuletada keda ta seal üldse mängis. nägu on üldiselt meelde jäänud. Ja siis ma vaatasin, et ta on veel mingis sarjas mänginud. ja teist nn peaosa mängib Laura Prepon (That 70s Show).

vaatasin sellest paar osa ja algus tundub selline kind of intriguing. selles mõttes, et lisaks tüüpilistele karakteritele (good guy/bad guy veidi boheemlaslik meesisik kellel on õnnestunud oma elus valesid otsuseid teha ja nüüd on ummikus ja üritab kõike siluma hakata, pretty boy/ladies man, kes tegelikult tundub olevat jahtimisest väsinud aga ei julge seda veel välja näidata - appiappi mis teised küll minust mõtlevad!, ja üldiselt frustreerunud, sest sõber unustas ta ära.. tervelt 10ks aastaks ja kirjutas ta veel raamatusse kah, ja mitte päris tõetruult; girl next door with a child (Pepron).. keegi täpselt ei tea kelle laps see on - ja on võimalik, et ta on selle esimese meesiku oma täiesti.. jne; ja siis muidugi üks kümneaastane witty child) on seal ka üks päris huvitav tegelane - shut-in - tüüp istub toas ja keeldub välja minemast, juba 5 aastat, uuesti avastamas toa uksest väljaspool asuvat maailma. kuigi, jah. ta siiski liigitub selle must-be friigi alla :)

nojah. üldiselt on see kirjanikust, kes naaseb kodulinna, millest ta õigupoolest oma raamatugi kirjutas. ära läks ta sealt 10 aasta eest, mil ta väitis kõigile sõpradele ja göörlfrendile, et ta tuleb muidugi tagasi.. ei tulnud. jaa siis on see face the music koht, kus kõik on tema peale pahased, et miks ta neid niimoodi kujutas ja miks ta ühendust ei võtnud jne. ja üldse.. kuidas tüüp siis sellest nüüd välja rabeleb? ja kuidas üle saada writer's block'ist, et kirjutada uus raamat.. huvitav küll millest seekord??

Edit: minu kahjuks või õnneks känseldati see sari teise hooaja lõpus ära, niiet sellele jäi väga lahtiste otstega lõpp. IMDB sõnul on sellele tehtud ka 10 mintsane lõpp, kus siis kõik ära seletatakse.. go figure..

damdidam

sandra ja maria ajasid mulle ka isu peale. tulemuseks on uus template. sedasi siis.
homme ujuma! aajee!

pruudid sõdimas

eilse päeva teemaga (see kurikuulus 09.09.09 ja pulmad) läks hästi kokku minu eilse õhtu filmivalik, mis tegelikult juhtus täiesti kogemata. Mia oli mind juba varem informeerinud sellest filmist ja kui nüüd veel mõned inimesed seda vaadanud olid, mõtlesin, et peaks siis ka ära vaatama, et mis seal nii erilist on.

üldiselt ma ei suuda mõista seda valge kleidi ja pulmade värki. misjaoks inimesed hulluvad ja misjaoks kõik see trill ja trall nii oluline on. ja pealegi, see on ju ainult paber. aga see on ainult minu arvamus asjast, ma ei mõista neid inimesi hukka, lihtsalt mina ei näe selles mõtet ja ärge vaadake mind imelikult kui ma ütlen, et mina ei taha abielluda, pole kunagi tahtnud. meenub miski seik keska ajast kui pidime inglise keele tunnis kirjutama kirjelduse minu unistuste pulmast vms.. sellel hetkel ma mõtlesin küll et watta hekk, mis mõttes? mitte iga tüdruk ei unista juba väikesest peale printsessiks saamisest vms. aga noh, nüüd ma jälle üldistan, sest mitte kõik pulmad ei ole need nö "valge kleidi pulmad". eniveis. ma näen asja nii, et kui inimesed sobivad, ja endaga rahul on siis pole sellist jama (jah, jama, sest kõige selle organiseerimisega kaasneb üks suuuur jama kogu aeg) üldsegi tarvis. inimesed saavad ilma selletagi koos hästi ja õnnelikult elatud. vot.

eniveis. filmist. mulle ei meeldinud see, kuidas ma teadsin kuidas see film lõppeb, täpselt.. alates sellest kui üks pruutidest oma peigmehega riidu läks ja siis teise pruudi venna silmadest oli kohe näha kuidas asi tegelikult peaks olema. no halleluuja. mis mulle meeldis oli see kuidas oli lahendatud filmi keskmine osa. sinised juuksed ja tantsutreener jne.. ja no issand see algus oli ka jube :D mulle meenub iseäranis üks stseen kus nad olid seal sõbranna pulmas ja seisid söögilaua ääres ja tsättisid seal miskit (arutasid raudselt kui lame see pulm ikka on ja kuidas nad ise paremini teeksid) ja siis tuleb peigmees, kahelt poolt. ja nad olid nii sünkroonis, et jube hakkas ja kõik see tundus nii leim, et ma kohe ei tea :D totally Hollywood. mis teha. miks ma selle filmi lõpuni vaatasin? sellepärast, et ta keskel suutis pinget pakkuda :P kuigi mulle see Anne Hathaway ei meeldi eriti.. aga Kate jälle meeldib.

ahem.. et siis.. mul tekkis küsimus.. missugust blogi te hea meelega loete? kas sellist, mis on piinlikult kirjavigadest puhas ja sada korda üle kontrollitud ja noh.. kuiv ja igav.. no ok. vahel ehk isegi tore, ent kõik laused on kenasti täislaused ja muud sedasorti asja.
või siis impulsiivset teksti? emotsiooni.. isikupära (kuigi see täislausetega kirjutamine võib ka täiesti jah isikupära alla käia) jne..

ma siin mõtlesin, või noh, märkasin, et ise ma küll ei viitsi lugeda (eriti pikki) tekste, mis on väga püüdlikult kirjutatud võibolla.. ma väsin poole peal ära ja enam ei viitsi. blogisid loen hea meelega siis kui nad on kirja pandud nii nagu inimene mulle mõnda asja tegelikult ka jutustaks. et siis.. sedasi :)