ma sõiman iseennast hetkel. inglise ja korea keeles.. nii vahelduse mõttes.. rohkem tuleb korea keeles kusjuures, sest viimasel ajal ma olen päris palju korea slängi õppinud. niiet ma oskan nüüd natuke lausa ropendada. ma enne ei osanud. jaaa.. kkeee mongchongi... naayaa. jah. kes aru saab siis palju õnne. see ei olnud veel see kõikse hullem koledus, mida öelda. aga siiski. hetkel olen ma ennast ületanud ja võin sõimata küll ennast lolliks korea keeles. ha. ma jõudsin isegi siia procrastinatima.. hetkeks katsetasin kusjuures vene keeles ka, niisama, et näha kas ma ikka oskan. ei oska väga.

baibai.