kuhu küll on kadunud.. usk ja unustus... erm.. tegelt küll kadunud on viitsimine ja siuke värk. paar asja veel teha. terve päeva uimerdan mingite muude asjadega ja esseeni ei jõua eriti. no fain. natuke on aega aga. aga.  hõhh..
teisipäeval käisin kinos. vaatasin Atonement'i. ei olnud suurem asi. venis kuidagi ja süzee oli ka.. tavaline vist peaks ütlema? mõni stseen oli küll päris hea. meeldis selline asi nagu photography. ei tulegi meelde misasi see eesti keeles on. hetkel. tundus nagu oleks mingi asjaga üle pingutatud. kirge, pinget oli vähe. vahepeal oli tahtmine ainult kummikomme süüa ja inimesi vahtida.
the brave one. tuli jälle meelde see, et mulle Jodie Foster meeldib. huvitav. ja ta on äge. mõnus tõsine film. selle igapäevase suhteliselt ebareaalse tilulilu vahele hea vaadata. kuigi üsna karm. no kui asi reaalselt oleks oleks kole. kindlasti ongi asi reaalselt ka nii. why do people kill? and who do they kill? what do they feel? kurb. see on küll tõsi et meis on peidus veel keegi teine, kes "magab", peab lihtsalt juhtuma midagi piisavalt koledat, et ta äratada. mõni inimene on lihtsalt osavam seda poolt endas tagasi hoidma. mõni mitte.