hah. kõndisin konsumi poolt narva maantee poole ja vastu kõndis noormees tassiga. jah. kõrvaklapid peas ja tee/kohvitass käes. Ain't the world a marvellous place?

eeniveis. asja juurde. olen juba totaalselt hiljaks jäänud ja uudsus on möödas :D ja sandra ei pea kartma, et ma temast räägin üldse (A).

esimest korda elus (aga jah, ükskord on ikkagi esimene kord..) sõitsin tartust koju ja tagasi suuure ringiga.. see ei kõla üldse eriliselt, but it waaas :D pole enne juhtunud, et ma tallinna kaudu simunasse sõidan ja tagasi täpselt samamoodi.. muidugi vahepealsete peatustega. but still.. ja nüüd ma tänan jumalat, et minu kodutee tegelikult ainult tund-poolteist kestab..

kõige põnevamad muidugi olidki need neli tundi kopikatega, mis me veetsime teel tartust tallinnasse- suurupisse. seda küll ei jõua siia kirja panna mitu korda me kuskilt valesti keerasime/pöörasime (wadeva) :D aga vähemalt ei olnud igav :P .. igav istuda miniseelikuga kitsal tagaistmel (ma tegelt ei vingu üldse, aga jalad jäid kangeks natuke :P). mugavam oleks olnud pükstega reisida :D aga noh, mu beibe-outfit nägi ette miniseelikut. üldiselt oli tore hüpata tundmatusse inimsumma. ülejäänud sündmused ei vääri erilist mainimist ma arvan :D. ahjaa.. üks huvitav jutuajamine oli meil küll nende paari peruulasega (kes ikka veel, isegi elusast peast ei tundu mulle kenad, sorry sandra :D). nimelt seletasid nad meile ladina-ameerika mehe meelelaadi. et jah, tegelikult ka käib see asi neil nii nagu seebikates, et mehel on mitu erinevat armukest lisaks sellele kindlale göörlfriendile.. ja kõik osapooled on sellest teadlikud ja on sellega rahul. vist. tegelt selles viimases ma eriti kindel ei ole. aaga, just nemad pidid olema sellised mehed, kes ei rahuldu vaid ühega.. oor sth sth.. ja seekord jäi puudu vaid diskosaalist, muidu oli kõik täitsa tore :P

sealt suundusin otse koju ning siis jälle tänu Marisele jälle tagasi Tallinnasse.. ja "tänu" just selle kõige paremas tähenduses.. niisiis, 19. august olin ka mina nende eestlaste hulgas kes suure häälega lauluväljakul lõõritasid.. kähisesid või jorisesid.. ja see oli üks meeldejäävamaid ja toredamaid sündmusi mu elus. kohutavalt tore! selle patriootliku külastuse käigus nägin ära ka toreda endise kursaõe, kes mind lahkesti enda juurde põrandale magama lasi. et selliseid inimesi ilmas rohkem oleks :)

edasi kruiisisime Marisega tagasi Tartusse, mis õnneks veel ei kubisenud inimestest. ei tea mis mul viga on, aga mulle käivad need sebivad inimesed sellel sügisel kuidagi närvidele..

Marisel on üks tore sõbranna, kelle kaudu saime Cinamoni kino avamisele. no sellele päris kino avamisele, mitte kaubanduskeskuse avamisele. nagu paljud kohe arvama kipuvad. pakuti šampust ja pizzat ja popcorni ja näidati filmi ka. me marisega valisime The Falli, mida V. Täär iseloomustas kui romantilist fantaasiat. üpris tore film oli :) ja need toolid seal kinos on absalopsaluutselt head.

muidugi oleks ilmselt toredam postitus tulnud sellest, kui ma kohe oleks kirjutanud. vabandused :P

kõik hetkel..