miks ma ei taha "telefonimüüjaks" saada

kas ka teile on helistatud ja pakutud seda imeimelist raamatut ravimtaimedest?

mulle on.. 3 korda. ja kahtlustan ka neljandat.

kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis algas see saaga sellest kui see müüjatibin mulle helistas ja seda raamatut pakkus, jutt kõik ilus ja kena ja tore. viisakusest kuulan ma nad alati ära. siiski. meil ei ole tarvis juba sajakolmandat raamatut ravimtaimede kohta, mida me isegi ei loe. sest a) meil pole keegi überhaige ja b)me ei käi neid ravimtaimi kuskilt metsa alt rõõmsasti korjamas.

eniveis. ütlesin, et pole tarvis. see kõik oli umbes nädal tagasi.

täna istusin isaga elutoas ja jõin kohvi kui helistati isale.. seesama number ja seesama tsikk ja seesama imeline ravimtaimeraamat. ma sain isa näoilmest aru, et on seesama :D ütlesin talle, et ema ütles, et meil ei ole vaja seda raamatut.. isale nimelt meeldib igasuguseid raamatuid tellida vahel. siis ta ütles tsikile, et ta mõtleb ja aidaa.

ja arvake, mis siis juhtus?

paari sekundi pärast helises minu telefon ja helistas ei keegi muu kui telefonimüüjatar.. seekord ma vastu ei võtnud..

läks mõni aeg mööda, ema jõudis vahepeal koju. ema rääkis, et talle olid nad ka helistanud ja telefon helises jälle. seekord lasin emal vastu võtta, kuna ma ei viitsind jälle kuulata. ema ütles seepeale tibile üsna kurjalt midagi stiilis: te olete meile juba korduvalt helistanud, lõpetage ära, me ei taha seda raamatut. 

nagu tõesti. ma juba ütlesin, et ei taha, kustutage mu number nimekirjast.

ja mõnikord nad isegi ei küsi kas mul on aega nendega rääkida. okei. oleme ausad. see tibin ei küsinud. siiamaani on ikka küsitud ka.. aga lihtsalt nahaalselt seletama kukkuda. ei aitäh