Kuvatud on postitused sildiga öised kriipindused. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga öised kriipindused. Kuva kõik postitused

neljapäev, 10. detsember 2009

Liar Game

öö ja süngus on märksõnad vist.
selline mõnus raju ja selline raske. selline raske nagu on vein, millel on hea vürtsikas raske maitse või selline lugu, milles on pinget. selles on mingi hoog. ülejäänud soundtrack on ka hea. igapäevaselt ei kuulaks. aga..
mõtle kui sa oled kõige naiivsem inimene siin ilmas üldse, ja inimesed on ilusad ja head. ja sa pead valetama, nii et suu suitseb ja aru saama sellest, millal inimesed sind haneks tõmbavad. selleks et ellu jääda. ja nii edasi..

reede, 14. august 2009

there's four kinds of friends..

on sõbrad, kes on ja jäävad. there's no bullshit.

on sõbrad, kes on ja kaovad.. järk-järgult, lahkukasvamine and what else. paratamatus.

on sõbrad, kes nagu on ja ei ole ka - noh, et sa päris hästi ei saa aru kas on sõber või mis ta on.. või on sõber mingitel ajaperioodidel ikka ja jälle.

on sõbrad, kes on ja kaovad, kaugenevad, sest sul tekib mingil hetkel tunne, et nemad ei pea sinust nii palju kui sina nendest ja sa otsustad lihtsalt eemale hoida. and that's sad. ma mõtlen, et kui tekibki selline tunne, ja mõnda aega lihtsalt juhtub, et te ei suhtle ja siis sa avastad, et kui sina huvi ei tunne ei tunta sinu vastu ka huvi ja tuleb välja, et tunne oligi õige?

see viimane kategooria sõpru on eriti nõme. ma ei saa rahu.

ühel heal päeval keegi küsis mu käest, et milleks sellist sildistamist üldse tarvis on.. seda sõber ja mittesõber asja. no aga kuidas sa küsid sellist asja. inimesed lihtsalt on - mõni olulisem, mõni vähem olulisem sulle ja su vaimsele tervisele, vahel isegi füüsilisele.

blah. et siis. suvi on lahe! :P
kuduge, noored! ja närvide rahustamiseks torkige nõelaga villa. see teeb head.

laupäev, 17. märts 2007

eestlased on imelikud

täitsa huvitav, kogu see jutt, mis ma eesti rahvausundist olen pidanud lugema tuletas mulle meelde, et need eestlaste surnuaiad mulle õudselt meenutavad midagi. täna tuli siis meelde seoses igasuguste selliste sõnadega nagu usundifenomenoloogiline ja "degenereerumine". HA! ma ei saanud aru, siiamaani tegelt hästi ei mõista mis kuradi pärast on surnuaiad neid sõnajalgu täis?? iga kord kui ma suvel vanaisa haual käin tekib siuke mõte, et miks on inimesed teinud sellest kohast muidu eesti loodusesse üldse mitte sobiva koha. ma siis nüüd järsku mõtlesin et äkki see tuleneb sellest, et surnutele on tahetud luua paradiis. meenus see kõige esimene pilt sealt lastepiiblist. njah. midagi sarnast on suurem osa nendest surnuaedadest. sest kunagi uskusid inimesed et hing, vaim or whatever elab pärast edasi, mingi teatud hing inimese kehas, laibas siis, jõle. aga nad arvasid et ta elab teatud viisil edasi ja siis minu teooria on see, et nad lõid sellele hingele mitte põrgu vaid paradiisi. kes see ikka tahab allilma minna pärast surma. njah. väga kriipi nii hilja sellisest asjast mõelda.
beisikli, mul ei tulnud und ja otsustasin selle raamatu lõpuni lugeda, vahepeal tahtsin lihtsalt selle mõtte kirja panna. jaaaa..homme tuleb tore päev koos tõlkimise ja muuga.
ujuda oli täna mõnus, sõltuvusttekitav.