charachara

leidsin miskit huvitavat :). mõnus hääl ja nunnu naine. :D
mis siis, et ma aru ei saa, millest ta laulab.
assoo. see on ka armas

kurioosum

ma siin ükspäev leidsin miski sellise arvustuse:
Japanese Entertainment seems to have long since discarded the principle of their talents being just plain pretty. When looking at this variety show, we’re given the pleasant impression that Johnny’s Jimusho provides actual talent to go with their sparkly men. KAT-TUN, right now one of the most popular and record-breaking j-pop groups in Japan, have taken it upon themselves to host a show that packs laughs at every corner and even some bizarre moments that you can’t help but laugh at all the same. Highlights include popular guests you’re likely to see in your favourite dramas or j-bands, skits alongside some pretty ingenious comedy, travels to different regions of Japan that you might have been curious about, music that’s surprisingly catchy, and a group of six guys on a journey to make j-entertainment known for more than just its pretty faces.

Each of these six has something to bring to the table in terms of this show’s popularity. It might be Kamenashi Kazuya’s concentrated, but playful improvisation, Akanishi’s straight-faced, witty statements contrasted with his perpetually ‘baka-like’ state, Taguchi’s acrobatics and juggling shadowed by his hysterically lame sense of humour, Koki’s awesome one-liners mixed with his short-lived patience for Taguchi, Ueda’s quiet, calm demeanor shadowed by his abrupt and sometimes off-putting random sense of humour, and Nakamaru’s slip-ups, sharp comebacks, and wicked beat-boxing.

Quite honestly, you don’t have to be a fan of j-pop or these guys in general in order to start watching, but I probably can’t promise that you won’t like them by the time the first episode is over. From episode one dating back from 2007 to the current episodes being released weekly, Cartoon KAT-TUN might just be that anti-drug you’ve been looking for.

Having said that, side-effects do include such things as minor-hypertension and insomnia. Do try to get some sleep in between these episodes..
/dramacrazy.com/

lõpulausetes on point. ma olen juba ammu tahtnud miskit sellist kirja panna. aga näedsa. keegi jõudis ette.

mõni ehk ei mõista, miks ja milleks. aga ma ei väidagi, et ma normaalne olen. vähemalt on mu õde ka natuke ebanormaalne.
ausalt-öeldes on Cartoon KAT-TUN selline nummi. nad pidevalt söövad midagi, teevad kõikvõimalike sportlikke harjutusi ja naeravad toredasti. et endal hakkab ka hea ja söögiisu tuleb ka.

kultuurist

ma olen väga rahul, et ma Miaga teatrisse otsustasin minna ja enne seda ei lugenud, mis tükiga täpselt tegemist on.
No 99 Margarita ja Meister

no oli hea. tantsud olid head. näitlejad ilusad ja energilised :P tõlgendus oli hea. kõik oli hea. välja arvatud see, et esimese vaatuse lõpus uni peale tikkus. aga selles olin süüdi ainult mina. uni tuli kuskilt seletamatust kohast..
aga mulle nii meeldis see, kuidas ühte karakterit mängis mitu näitlejat korraga. ja üleüldse. seda peaks teist korda ka vist minema vaatama, et korralikult süveneda saaks.

soovitan minna vaatama :)

perfektsest sõidust.

soundtrack: Kings of Leon Only By The Night

aeg: 14:00 - 17:00

marsruut: Tartu - Tallinn

Teisipäeval ma sõitsin Mariaga teatrit vaatama. aeg sattus perfektne. umbes peaaegu kohe hakkas päike juba loojuma ja paistis mõnusa nurga alt lume alla kattunud metsadele ja põldudele. mõnus southern rock oli just see õige asi, mida sellisel ajal kuulata. aeg-ajalt saab loetud ka paar lehekülge Haruki Murakami Kafka on the Shore, mis igal lehel paneb millegi üle järele mõtlema. see on üks hää raamat :)

mõnikord ma ei salli üldse bussiga sõite, aga sellised mulle meeldivad väga. nii võiks päris kaua sõita. tekib tunne, et elu on ilus.

need on need ajad, kui esimese lumega tuleb jõulutunne ja aeg on koju sõita ja astud bussijaamast bussi peale ja ees ootab kodutee ja hinge poeb seletamatult hea tunne. ja õhus levib miski omapärane värskus ja erksus. huvitav.

Edit: ahjaa.. ja teate, see lõhn. see lõhn, mis ainult bussis sõites on.. vist mingi bensiini ja parfüümide ja suitsetajate segu. või ma ei kujuta ette mis. see millegipärast annab ka miskit  juurde sõidule. mõnikord ma ei kannata seda üldse. aga mõnikord annab see sõidule juurde. selle lõhnaga seostub mingisugune ootusärevus ja uue koha lõhn ja millegi hea kogemine. ilmselt.

armastus käib kõhu kaudu vol 3

mõtlesin siin selle peale, et kui hea on, kui sul on sellised sõbrad, et näiteks köögis süüa tehes ei jää keegi kellelegi ette ja ei ole ebamugav ja kõik asjad saavad normaalselt tehtud. tööjaotus tekib kuidagi. või miskit. ja lõbus on :P ma ei tea. seda ei saa hästi seletada. seda peab kogema. eile mul täiesti õnnestus seda kogeda. tegelikult on seda ennegi juhtunud.

ma olen kogu aeg arvanud, et peab olema lihtsalt hea istuda ja rääkida ja olla. ei pea tegema midagi. aga samas ei tohiks see olla selline olukord, kus inimesed istuvad ja on kuidagi pingutatult sotsiaalsed.

eniveis. praegu ma iga kord siiski ootan seda, kui saab sõpradega koos süüa teha ja niisama juttu puhuda. need on minu meelest kõige toredamad ja mõnusamad õhtud.

mul on kodus sama tunne, kui me õega näiteks süüa teeme.. üsna tihti osutub see koogiks. :D aga. see ei ole oluline. oluline on see, et me paneme näiteks queeni või buble CD mängijasse üürgama ja selle taustal saab lauldud ja süüa tehtud ja äge on.

nüüd ma üritan oma suitsujuustu ära süüa ja siis bussi peale liduda. varsti saab Tallinnasse ja siis Miaga teatrisse ja siis koju kuuske tooma :)

ahjaa. ja ma olen väga õnnelik oma esimese jõulukingi üle :)