men in suits

ehh. et siis. mul hakkas igav täna. mulle isiklikult meeldib rohkem see ülemine. lilla ja üldiselt selline vinge. alumine on lihtsalt naljakas :D

üldiselt vist kõik teavad, mis tähendab ülikond, eksole :D mees seal sees peaks ka üldiselt normaalne välja nägema. juuksed võiks vähemalt puhtad olla :P ja ülikond võiks kenasti istuda ka ikka. see ei pea mitte liiga suur olema...

thank you, it's been emotional

tänu tänasele jutuajamisele Sga tuli mulle meelde, millest tahtsin rääkida :D

ma olen siin kusagil vist väitnud, või vähemalt mõnele päriselus rääkinud, et ma ise ka ei tea täpselt, miks ma neid  aasia draamasid vaatan, kui nad siukesed natuke tobenaljakad ja absurdikad on.
et siis ükspäev mind see põhjus tabas. lisaks sellele, et mulle jubedamalt meeldib kuulata kuidas jaapanlased räägivad, ja mulle on isegi korea keel ja see keel, mis nad taiwanis räägivad meeldima hakanud. aga mõjuvam põhjus on vist see kuidas nad sinna väga palju emotsioone, tugevaid emotsioone sisse pikivad. tugevad ja paljud emotsioonid mulle istuvad. muud sarjad tunduvad kuidagi natuke külmad nende kõrval. või ma olen lihtsalt natuke obsessed, nagu jaana ütleb ikka :)

moms are the best

ma söön praegu ahjusooja leiba. võiga. ema tehtud. nii pehme ja hea on. selline peeerfect. i'm in heaven.
varasematel juhtudel pole leib minuni sooja ja nii pehmena jõudnud :P välja arvatud siis kui ise kodus olen.
oeh. it made my day.

ma räägin liiga palju söögist viimasel ajal :D

tulevikunägemus - mina kümne aasta pärast

jälgige nüüd minu loogilist mõttekäiku magistriseminaris..
seminari teema oli ilukirjanduses esinevate tegelaste vabadus. vabadus üldiselt ja Sartre ettekujutus sellest vabadusest. Sartre üldiselt väidab, et kõik autorid kirjutavad vabadusest.

nii. siis räägib Berk meile gossipit Sartre'st. sest teised jututeemad said vist otsa.. :D eniveis. ta räägib meile, et Sartre naine oli miski äge feminist (igatahes midagi oli tal feminismist kirjutamisega pistmist), üks esimestest. ja et Sartre oli siuke laisk mees tegelt ja naine tegi kodus süüa ja pesi nõusid jne (talk about paradox) ja Sartre ise käis pubides õltsi libistamas ja filosofeerimas. nii üldiselt.

nii. järgneb minu mõttekäik, mille ma edastan M-le:
"Kuule, aga minu mees hakkab ka nõusid pesema ja süüa tegema mulle. sest mina olen ju ka laisk ja siis tulevikus ma hakkan käima pubides blogimas ja õlut joomas."

vot.

PS. raatuse tänava sony poes vaatasid diivanil kaks müüjat kümnest telekast korraga filmi ja naersid .

sõltuvustest

sex drugs and rocknroll. seda me teame juba kõik. et on sõltuvus.
uuem nähtus on TV ja filmid.
veel uuem nähtus on vist juust. igasugune - edam juust näiteks, või siis brie, või camembert, või siis sinihallitusjuust. mmm. mis on eriti hea rohelise teega ja kui pärast veel mandariine peale süüa saab sellise üsna meeleoluka tunde sisse. ma tean. olen kogenud. ja mitte ainult mina :P
veel erilisem on küüslaugu sõltuvus. ma nüüd lõpuks tunnistan seda endale. ma mitte ei söönud krõpsu sellepärast, et krõpsu süüa, vaid sellepärast, et seda head küüslaugudippi saaks süüa. mmmmm.. viimaste päevade sõltuvus on võis praetud leib küüslauguga. peale võib panna juustu ja tomatit. viib keele alla.

peaaegu iga päev võiks seda kuulata.

eriti esimest salmi..

Päeva nali

Mr Strong: hello, how r u?

Mina: hi, I'm fine (jees jees. Whatever)

Mr Strong: J good, what are you doing?

Mina: studying (nagu päriselt ka, jaapani keelt hetkel)

Mr Strong: i am aircraft engineer (aa okei. Sa tegelt tahtsid teada, et what do you do?)

Mina: yes, I remember

Mr Strong: Iam from Istanbul, Turkey (I effin know. Eksole. Sa rääkisid minuga juba sellest?? Wtf??)

Mr Strong: Were are you living?

Mina: in Estonia (giving up.. nagu.. seriously?? Aga vaatame mis siis edasi saab :D)

Mr Strong: talin? (oh dear, kui sa juba küsid siis võiks linna nime ka õigesti teada eks!!)

Mina: no. Tartu. And it's Tallinn, not talin, actually ;)

Mr Strong: ah.. are you far from talin???

Mina: quite far, yes. (very very very far. mis siis et sa ei tea, et ainult kaks ja pool tundi)

Mr Strong: ok. Talinn. Tallinn J I will go Tallinn soon for work.

Mina: aah. Ok (DÜÜÜÜÜÜÜÜD! Mida veel.)

Mr Strong: I think maybe I can see you but u r far. I think it's impossible. Right?

This is mission impossible, dude.

source: Facebook

Oh dear oh dear. nali on selles, et ta rääkis mulle pm seda sama juttu just paar päeva tagasi ja ise ei mäletanud mitte midagi. Haa.. like. Seriously.

armastus käib kõhu kaudu vol 2

ahjaa.

tegelikult veel Juliest ja Juliast.

Meryl Streep. ma ütlen. Meryl Streep. vaimustav.

filmi süžee iseenesest oli selline keskpärane. või noh. mitte midagi erilist. kaks lugu ühes loos ja kokaraamat ja armastus kokkamise vastu ühendas neid mõlemat.

aga ma ütlen. Streep on saanud hakkama väga laheda karakteriga. selline ehe ja armas ja kiiksudega naine. ja nii tõepärane miskipärast. mulle väga meeldis. film iseenesest tekitas söögiisu pidevalt, sest teine peategelane muudkui vorpis erinevaid põnevaid toite Streepi karakteri kirjutatud retseptide järgi.
ahjaaa.. ja üks fakt seal filmis on ka ikka täiesti õige. VÕI on maailma parim asi! :D

muud ei midagi

korea prints ää

lee min ho

eem. kui ma enne olen jaapanlastest jahvatanud, siis korealastel on ka täitsa oma prints ää. ja täitsa oma hana yori dango. jah ma olen hulluks läinud :D. aga ta oli täitsa äge seal.

eniveis. ma olen tähele pannud, et neil seal aasias on kõigil palju ägedamad hambad kui isegi ameeriklastel. ja palju ilusamad naeratused ka, sest noh. kammoon. naeratus on ikka parem kui seda mitte kogu aeg teha ju. eksole :) ja üldse mitte feigid ja nägu lööb kohe särama kui naeratavad. hea on vaadata. aga see on ainult minu humble opinion :P

AD

täna Maren saatis sõnumi, et ta istub hetkel Londonis Dylan Morani showl esireas. mul oli hea meel. mäletan veel  hästi, milline üllatus see oli kui me Booshil saime kohad täitsa keskele põrandale 18. ritta. that made our day :P mitte, et see Mareni õnnega nüüd kuidagi võrreldav oleks, aga mul oli kohe täitsa tore koju kõndida :D

üleüldiselt. me T-ga vaatasime Juliet & Juliat ja see inspireeris meid. nimelt me arvame, et me peaks omale tegema dramahoolikute blogi - AD (anonumous dramaholics), et siis kas ennast võõrutada draamast (igasugusest), või siis kontrolli all hoida oma sõltuvust ja samal ajal magistritöö ära kirjutada. tore projekt tuleks.

armastus käib kõhu kaudu

mäletan, et sõin ükskord seal Moka kohvikus lasanjet. kõik hirmsasti kiitsid kui hea asi see on. seal ei olnud see üldse hea. ei tea kas see tuli sellest, et ma tol hetkel haige olin, või see tõesti ei olnud hea :P

kuna ema oli täna "ula peal" (Jaana kaunis väljend :D) ja poes ei ole kunagi seda, mida tarvis oleks, siis me pidime natuke improviseerima ja miskit süüa tegema. välja tuli lasanje. ja seekord oli see megahea, esimesel katsel tuli välja.

we are so good :P

nüüd on mu kõht lasanjet ja muffineid täis. mulle meeldib kodus :D

ja kuidas oleks ühe oranzi salliga? hmm..

.

päevad ja ööd on liiga lühikesed, et teha kõike seda, mida tahad, ja kõike seda, mida vaja.
lõpuks jääb ikkagi unest puudu.

inspiratsioon

ma avastasin, et kui seda Genji sõttaminemise videot vaadata, tuleb motivatsioon iseenesest. viisijupp ja emotsioon ja kõik see muu toob tegemise tahtmise.

üritan siin viimase osaga oma seminaritööst valmis saada. aga see ei taha edeneda. hetkel on poole tunniga vaid üks lause. ma ei tea kuidas edasi minna. ja üldiselt on selline numb  tunne. tundub, et sellest kirjatükist tuleb üleüldse mingine väga väga üldine asi. ma ei tea kui hästi see sobib üldse.

ja ma ei saa aru kuhu jäi sellel nädalavahetusel see kirjutamise tuhin? ah?