katkised mehed - Crows Zero 2

nii tuleb sõtta minna:

P.S. see sound on ka äge.
kahjuks ma ei leidnud normaalset klippi sellest kus ülejäänud ka appi tulevad, see oli vinge :P

üleüldiselt, et siis mis teema on meeste ja kaklemisega? siin on ikka tõsiselt kaklemist, nii et inimesed päris katki lähevad kohe. ja kangelaslikku kaklemist. huvitav on see, et nad on leidnud mingisuguse eesmärgi, miks seda teha. kuigi see igaühele ei paista üldse loogiline. but that's how they are. igatahes. see stseen, mis pärast seda tuleb kui Genji üksi sõtta läheb tuletas meelde seda, nagu ilmselt vanasti sõjad käisid. tulid ühed sõdalased ja teised ja siis vahtisid mõnda aega tõtt ja siis tuli sõjakisa ja siis ikka otse võitlusesse. brutal. fair and square. tõsiselt. ja retsept. sellepärast see nii ilus film ongi.

hmh

mul on mõte peas täitsa olemas, et mida ma tahaks teha ja nii. aga wordi faili sõnadesse see ei taha kuidagi vormida ennast. eriti kui sealt vaatab vastu:

What are you going to do and why?

Define your research question and elaborate upon it (the relevance of the question to the research area, how your work relates to previous research, expected results, etc.).

"betsuni" Oguri Shuni moodi  (1.15 minutil) tahaks öelda.

Paremaid variante on ka, aga ma praegu ei viitsi otsida.
Ja üldse. magama võiks nüüd minna juba. homme tarvis pulmapeole minna :)

Lately, I've been stuck..

..to models slash actors slash singers. ha! :D

Hana Yori Dango

eemm.. pm ma panin selle pealkirja otsingusse ja leidsin blogipostituse, mis oli sisult täpselt sama. umbes, et mul on tarvis kirjutada üks kirjatükk, aga selle asemel ma vaatan paari päevaga ära a la 20 osa miskit draamat :P. eksole.

aga tegelikult see konkreetne draama oli äge. šefid tegelased ja hullumeelne script. Aa ja siis no stiil on jummalast äge ju :D vaadake kasvõi Matsumoto (paremalt teise tüübi) mantlit :D chill. eniveis. algus oli natuke nagu vägivaldne ja kreisi. kui kaugele võib koolivägivallaga minna? ja siis tuli see tüüpiline vihkamisest armastuseni teema. :P aga minu meelest väga mõnusalt kirjutatud ja välja mängitud. ja mulle meeldib emotsioon. siin oli emotsiooni ja faiti ja laav trianglit ja mälukaotusi ja klassierinevuse teemat.

aga et nojah. seal pildil on pm peategelased. vasakult poolt on tüüp, kes on mingi ägeda tee gurmaani/edasiarendaja vateva ärika poeg slash playboy; siis on, aga vot seda ma ei saanudki aru, mida tema päranduseks pidi saama, aga ka mingi äge ja rikas tüüp, aga siuke istun-nurgas-loen-raamatut-olen-lihtsalt-äge-armas tüüp, see, kellele kiusamine ei meeldinud ja kes pidevalt seda tüdrukut iseenda ja järgmise tüübi ja teiste tüüpide käest päästab; siis on see vaene tüdruk, kes järgmisele kutile vastu vahtimist virutab ja siis nad armuvad. ha. see tüdruk on iseenesest äge juba :D; siis tuleb ee. see kõige ägedama firma heir (ma ei saa, eesti keeles on imelik kirjutada neid asju), kellel on iivõl ja karm ema ja siis äge õde ja kes ise on ka natuke segaduses ja üksi ja vägivaldne, aga kõik muidugi muutub eksole; ja siis viimane on miski maffia järeltulija, aga hoopis tema on see, kes kõiki kogu aeg lepitab ;). küll neile meeldivad paradoksid.

aah. aga see oli vinge. :P

minu sissekannetest paistab nagu ma muud ei teekski, kui et vaatan Jdramat. aga noh. muust pole miskit eriti põnevat ja uut rääkida. ja ega see tõest väga kaugel ei ole ka :P

Zettai Kareshi. ideaalne peiks

ehk siis The Absolute Robot Lover.

keskmine on robot lover ja vasakpoolne on inimlover :D

12 osa koomilist draamat. Soshi ja Night ja Izawa. jaapanlased on jälle millegi toredaga hakkama saanud. lahkavad tõsist teemat koomilises võtmes, minu jaoks vähemalt natuke koomilises. tegelikult mulle hullult meeldivad nende karakterid. see tsikk on selline tüüpiline - vajan-ideaalset-ägedat-boyfriendi-aga-ma-olen-nii-saamatu-tsikk ja siis need kaks tüüpi hakkavad aitama tal oma elu unistusi täide viia, mis siiani on kõik ebakindluse või millegi sellise taha kinni jäänud. ja sis. tuleb tema ellu üks mees, Namikiri, scientist, selline elurõõmus teadlane, kes tahab naiste elu toredaks teha ja on valmis vorpinud ideaalse peiksi roboti näol. alates sellest hetkest kui tsikile robot kohale toimetatakse hakkab temaga kõiksugu asju juhtuma.

vürtsi annavad kõrvaltegelaste üsna omapärased iseloomujooned ja muidu selline väike absurdikas. näiteks see Namikiri on hullem naljavend ikka kohati, ta räägib hullult lahedalt. ja situatsioonikomöödiat on ka üsna palju. aga mitte sellist labast nagu ameeriklased teevad. eriti geniaalne on see kuidas robot peab siis nö teesklema, et ta on ideaalne peiks ja teeb kodus trenni ja higistab. aga robotid ju ei higista ja siis ta leiutab välja vahendeid kuidas ta seksikas välja võiks näha. selleks kasutab ta seda spreipudelit ja käib ringi ja küsib Riikolt, et kuule, kas ma olen nüüd seksi või? ja siis pingutab oma muskleid kogu aeg. aga Riiko on selline tagasihoidlik ja ei oska käituda eriti :D sellest tuleb ka palju nalja kuidas tüüp käib ringi ja kuulutab kuidas tema on riiko ideaalne peiks ja viimane üritab seda igal juhul varjata. ja siis muidugi teised ei tohi teada, et ta robot on sest see on siiski veel katseajal. armastuse triangel tuleb ka muidugi kindlasti. ja siis vahepeal mul on ilgelt kahju sellest inimpeiksist, sest ta on nii numps ju :D aga jah. seal tuleb veel igasugu arendusi.

loo moraal on siiski selles, et robot ei saa asendada inimest. "You can't grow old with a robot".

mulle igatahes meeldis.

ohh. ja muidui robotmehe näitlejatöö on siiski omaette klass..

ma pidin pidevalt endale meelde tuletama, et ta on ikka päris inimene ju.

ridiculously good

kõigepealt vaatad, et ok. laulab. kõnnib ja žestikuleerib. siis ootad, et tuleks teised bändimehed ka. ootad ja ootad, ja vaatad, et on ikka küll geniaalne video tegelt.

oi ja vaadake neid lokke! nii äge lihtsalt :D

omenous black birds?

ma käisin täna valimas. oma kodanikukohust tuleb ju täita. ja minu "koduvallas" käivad asjad nii valesti kui üldse saab, siis lihtsalt pidi minema ju :P aga mitte see ei olnud minu päeva juures huvitav, vaid see, et siis kui ma sinna läksin ja kõik protseduurid enne numbri kirja panemist juba ära olin teinud, ei leitud kõikide teiste paberite seast seda ühte valimisnimekirja, mida minul tarvis oleks olnud. seisin seal siis umbes 5 mintsa ja vaatasin kuidas tädid paanikasse läksid. lõpuks tuli välja, et keegi tropp oli selle seinte vahele jätnud. no halleluuja.

kaubamajast väljudes oli õues juba üpris pimedaks läinud. täiesti kole sügispimedus oli juba.. ja siis ma korjasin oma kompsud kaenlasse ja nööpisin mantlikrae kõrgemalt kinni ja hakkasin pargi poole astuma. vot siis oleks nagu tõesti hitchcocki filmi sattunud. tundus, nagu pea kohal oleks olnud tuhandetes vareseid, kes lihtsalt muud moodi ei saa kui kisavad. ma ei saa aru, mis neil arus on, et nad pidevalt niimoodi kisavad kui nad kuskil pargis on. ei tea, kas see on nüüd siis mingi ettekuulutus või nii. :D tundus sedamoodi olevat täitsa.

My baby's back!
And I'm content.

kalamälu

mul tuli välkmõte.
räägitakse, et koerad lähevad peremehe nägu või siis, et peremehed koera nägu. aga vahet pole vist eks.
minu Sam läks vist minu mälu nägu ja otsustas ka lünklikuks hakata. sedasi ma siis tehnika imesid seletangi.

chill

aa jaa. jaapani keele tunnis me kuulame ja laulame sellist laulu ka. tuntud jaapani lauluke :)
hakkab kummitama.

Detox - it's Sublime

Juba nädal aega on imelik. sest hommikul ei saa gmaili tsekata, sest ei saa mõttetuid klikke teha internetiavarustes, sest ei saa otsida üles bahtini artikli asukohta raamatukogust, ei saa otsida infi spiritualismi kohta (seda ma näiteks pean tegema kirjanduse seminari raames), ei saa järele uurida, kes on see näitleja, mida ma just kinos nähtud treileris korraks nägin ja nimi meelde ei tule, ei saa vaadata oma lemmikseriaale jne.

et ma siis ootan ja ootan :D mõni päev läheb eriti aeglaselt. hale, eks?

ja ma siis mõtlesin paar päeva tagasi, et kas see, et ma magama ei jää õhtul on tingitud eelnevast, või hoopis täiskuust.

ja kõik see kokku on sublime. ehk siis pleasure from terror/pain etc.. viimasesse lahtrisse pange miskit vastupidist sõnale nauding..

sublime on ta ka seepärast, et juba nädal aega ma lõpuks ometi siis loengi sellest, mis on sublime. tegelen magistritöö eelnevate etappidega.. loe: iga päevaga läheb asi veel segasemaks. ma nimelt siiski ei tea veel täpselt, mis ma õigupoolest teha tahan, ja miks see kasulikuks võiks ostutuda üldse. sest mõttetuid asju me juu ei tee.. mkm.. ahja, sublime siis seetõttu, et tegemist on gothic fictioniga, millest ma loen. ja täitsa huvitav on. :)

põhimõtteliselt ma siis söön ja magan ja koon ja loen. nii see tudengielu käibki :D

teisipäeval käisin lossi tänava arvutiklassis, et vaadata üle jaapani keele kodutöö.. väike lauluke. jaajaa, ülla-ülla, arvutiklassi adobe ei tunnistanud jaapani keelt. nii palju siis sellest.

ja oma kevadsemestri raamatuga olen ka juba lõpusirgel. edasi võtan käsile Dracula ilmselt. vahepeal jõudsin kõrvalepõikena läbi lugeda ka Castle of Otranto, sellest ma kirjutan lähemalt raamatublogis vist ikkagi :P

ahjaa. sellest klassikalise tantsu tunnist ka siis. õppisime jalga sirutama ja käsi õigesti hoidma ja arabeske tegema veits. noh. seda teooriat. päris põnev. kontemurdev ei ole ka, niiet kavatsen uuesti minna :)

jaapani keeles oli meil teine töö, mis läks ka kenasti. seekord õnnestus mul hooletusest ka üks viga teha. mis on nii minulik :D aga nojah. esmaspäeval kirjutame tööd hiraganast katakanasse. juhhei!

ahjaa. tahtsingi sellest ka kirjutada. et kuidas küll inimesed saavad nii aeglased olla! ma ei taha küll olla mingi snoob või siuke asi, no aga kui me juba kuu aega räägime tunnis, et ei ole mitte gakusei vaid gaksee ja et tuleb öelda nime taha san ja üldse on meil käsil wa-des laused, mis on niii lihtsad iseenesest. ja et kui ta ütleb, et loe nii nagu on harjutuses ette nähtud siis loed ka nii. issand jumal kui down saab ikka olla. ja kui ei viitsi õppida ja ei taha tööd teha, mida sa siis tuled sinna tundi tempot maha võtma?? teistel on igav samal ajal kui õppejõud ees juba viiendat korda üht ja sama reeglit seletab.